Uued Maksutõusud Mõjuvad Rängemalt Madalapalgalistele

Swedbanki Peaökonomist: Uue Valitsuse Maksutõusud Mõjutavad Eelkõige Madalama Sissetulekuga Inimesi

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul puudutavad uue valitsuse kavandatud maksutõusud kõige rängemalt madalama sissetulekuga inimesi, mis võib viia aeglasema tarbimise kasvu ja seeläbi väiksema maksulaekumiseni.

Mertsina kritiseeris Margus Tsahkna väidet, et maksutõusud mõjutavad kõiki ühiskonnagruppe võrdselt. „Käibemaksu tõus on regressiivne, mis tähendab, et madalama sissetulekuga inimesed kannatavad rohkem,“ selgitas Mertsina sotsiaalmeedias.

Samuti märkis ta, et tulumaksu tõstmine toob sarnase efekti. „Kuigi järgmisel aastal maksuküüru püsimine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine võivad olukorda osaliselt leevendada, on tõenäoline, et tarbimise kasv aeglustub rohkem, kui prognoositud. See omakorda vähendab maksulaekumisi, mida riik hädasti vajab. Eratarbimine moodustab ligi poole SKP-st,“ ütles Mertsina.

ERR-ile antud intervjuus rõhutas Mertsina, et riigieelarve tasakaalu saavutamiseks ei piisa ainult maksutõusudest; vajalikud on ka kärped ja reformid. „Kuna maksutõusud rakenduvad järk-järgult – järgmisel aastal käibemaksu tõus ja ülejärgmisel aastal täiendav tulumaksu tõus – ei pruugi neist piisata. Eelarve tasakaalu saavutamine nõuab massiivseid meetmeid, sealhulgas kärpeid. Eelarve puudujäägi vähendamine üle viie protsendi kolmest protsendini on suur väljakutse, mis ei ole saavutatav ainult maksutõusudega,“ selgitas ta.

Mertsina lisas, et majanduses vajalikud täiendavad reformid annavad tulemusi järk-järgult ja neid tuleb samuti rakendada. „Need reformid ei too koheseid tulemusi, aga need on vajalikud,“ lisas ta.

Käibemaksu tõus toob kaasa kaubade kallinemise. Mantinga juht Rain Palmiste märkis ERR-ile, et toidukaupadele oleks võinud säilitada madalama käibemaksu. „Kõik kaubad, mille käibemaks on praegu 22 protsenti, kallinevad. Eriti muret tekitav on toidu hindade tõus. Meie elukallidus tõuseb, olles peaaegu sama kõrge kui Soomes või Taanis, kus tavakaupade käibemaks on 25 protsenti,“ kommenteeris Palmiste.

Uues koalitsioonilepingus, mille reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 reedel avaldasid, on sätestatud, et alates 2025. aasta juulist tõuseb käibemaks 24 protsendini ning 2026. aasta algusest tõuseb füüsilise isiku tulumaks samuti 24 protsendini. Lisaks tõusevad alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisid.

Lisa kommentaar