See vaatepilt on nagu elu ise – sillana sirutub see tundmatusse, lõpetamata ja ometi ilus. Päikeseloojang maadleb taeva ja vee peegeldustes, meenutades meile, et isegi päeva lõpus, kus kõik tundub lõppevat, sünnib uus algus. Sild kutsub edasi, ehkki selle lõpp näib kaduvat kaugusse, justkui öeldes: “Usalda teekonda, isegi kui sa ei näe sihtkohta.”
Mõnikord peame laskma lahti vajadusest teada täpselt, kuhu astume, ja lihtsalt nautima teekonda – sest ilu, nagu selles hetkes, peitub nii sihtpunktis kui ka iga sammu tähenduses.
