USA majanduse jahtumist üha raskem ignoreerida

Üleilmsed aktsiaturud jätkasid juulis optimistlikus meeleolus, sest makrokeskkond näis stabiilne ja kaubanduspinged leevenesid. Investorid rõõmustasid selle üle, et Trump suutis läbi suruda oma suure maksuseadustiku eelnõu ja allkirjastada mõne kaubanduskokkuleppe. Teisalt ilmnesid augusti alguses esimesed märgid, et tariifišoki makromõjud hakkavad tasapisi pärale jõudma. Oleme endiselt arvamusel, et need mõjud ei põhjusta globaalset kriisi, kuid Ühendriikide majanduskasvu aeglustumine on aasta perspektiivis ülimalt tõenäoline.

Makronäitajad viitavad USA majanduse jahtumisele

Oleme eelnevatel kuudel rõhutanud, et kaubandussõja makromõjud avalduvad viitajaga, aga need ei jää tulemata. Nüüd on esimesed märgid kohal ja lähikuudel need mõjud tõenäoliselt süvenevad, aga tõsist majanduslanguse ohtu me Ühendriikides praegu ei näe. Makropildi nõrgenemine arvatavasti suurendab lähiajal aktsiaturu volatiilsust, eriti arvestades sellega, et august-september on turul sesoonselt aasta nõrgim periood.

Hiljutistest makronäitajatest valmistasid turule kõige rohkem peavalu USA juuli nõrgad tööturu tulemused, mis tõid esile uute töökohtade kasvu järsu aeglustumise viimasel kolmel kuul. Mõrasid tööturul ilmestas ka ISM-i ostujuhtide indeksi tööhõive komponendi nõrkus. Praegu on keeruline hinnata, kui suur osa Ühendriikide tööturu nigelast kasvust tuleb kanda tariifide ja kui suur osa karmi migratsioonipoliitika arvele, kuid nii või teisiti on tagajärjeks pidurduv majandus.

USA uued tariifid hakkavad paika loksuma

Juulis jätkas Trump survet, et sõlmida kaubanduslepingud enne 1. augustit, mil pidi lõppema 90-päevane vaherahu. Tähtajaks suutis mingi kokkuleppe saavutada käputäis osapooli. Nende seas olid ka mõned Ühendriikide suurimad kaubanduspartnerid, sealhulgas Euroopa Liit ja Jaapan. Seniste kokkulepete alusel joonistub välja pilt, kus USA keskmiseks imporditolliks kujuneb 15–20%. See on madalam aprilli alguses kuulutatust, kuid siiski palju kõrgem varem kehtinud ca 2%-st.

Need riigid, kellel veel kokkulepet pole, peavad tugevalt pingutama, et vältida ühepoolselt määratud ebasoodsat tariifi. Lisaks kasutab Trump tariife ka selleks, et avaldada mitmele riigile – näiteks Indiale, Kanadale ja Brasiiliale – poliitilist survet.

Tegelikult ei või keegi olla kindel, et sõlmitud kokkulepped peavad, sest neid saab käsitleda pigem raamleppe kui siduva lepinguna. Kokkulepped sisaldavad kaubagruppide lõikes ka mitut erandit ning detailide täpsustamine võib võtta omajagu aega.

Kes tariifid kinni maksab?

Uute tariifide mõju USA ja tema partnerite majandusele oleneb sellest, kes lõpuks seda koormat hakkab kandma. Tariifikulu võib jaguneda kolme osalise vahel: 1) välismaised

tootjad, kes alandavad hinda ja sellega ka oma marginaali; siinkohal tuleb silmas pidada, et eksportija on sageli suure USA ettevõtte allüksus; 2) USA importijad ja edasimüüjad, kes langetavad hinda ning marginaali; 3) tarbijad, kes maksavad kõrgemat hinda.

Tavaliselt pole tootja ja vahendaja nõus pikalt marginaali alandama ning kannavad kõrgema kulu esimesel võimalusel tarbija kraesse. Praegusel juhul võib tariifikulu jaguneda asjaosaliste vahel ühtlasemalt. Tootmise välismaale kolimise ajendiks olid madalam kulu ja kõrge marginaal, mida nauditi aastaid. Nüüd sunnib USA tarbija tundlikkus ettevõtteid kiire hinnatõstmise asemel pigem leppima madalama marginaaliga.

Siin on justkui valida kahe kehva variandi vahel: kõrgem hind tarbijale ja kahanev nõudlus või väiksem kasum tootjale ja vahendajale. Teise variandi puhul reageeriks ettevõtted kokkuhoiu ja tööhõive vähendamisega, mis omakorda mõjutaks kaudselt tarbimist. Seega negatiivsest makroefektist pole esialgu pääsu.

Keskpankadelt oodatakse intressikärpeid

Kui tariifikoorem jääb tõesti rohkem ettevõtte ja vähem tarbija kanda, siis oleks makromõju vähem inflatsiooniline, kuid aeglustaks siiski kasvu. Teisalt avaks see Föderaalreservile tee intressimäära edasiseks kärpimiseks. Kehvade tööturuandmete ilmumise järel tõstis turg märgatavalt panuseid selle peale, et Föderaalreserv langetab intressi tänavu vähemalt kahel korral ja järgmisel aastal vähemalt sama palju.

Euroopa Liidus ei ole praegu inflatsioon probleemiks. Euro tugevnemine USA dollari vastu, võimalik Ühendriikidesse liikuva ekspordi langus ja kõrged tariifid on deflatsioonilise mõjuga. Pikisilmi oodatakse majandusele tuge eelarvetest kaitse- ja taristuinvesteeringute kujul, kuid need protsessid võtavad aega. Seega on ka Euroopa Keskpangal võimalus elavdada majandust täiendava intressikärpega, mida turg prognoosib aasta lõpuossa.

Turgude närv pannakse proovile

Kuna eeldasime, et tollisõja mõjude viitaeg võib olla mitu kuud, ei tule senine viivitus üllatusena. Kolmanda kvartali makroandmed saavad Trumpi kaubanduspoliitika lakmuspaberiks. Majanduse aeglustumine on selgelt tulemas ja see võib turgudel kaasa tuua turbulentsi. Selleks et Trumpi plaan edukalt toimiks, peaks majandus nõrgenema piisavalt, et vältida tariifidest tingitud inflatsioonišokki, kuid mitte nii palju, et majandus kukuks langusesse. Eksimused emmas-kummas suunas võivad valusalt kätte maksta.

Viimastel kuudel on aktsiaturul tõusutrendi näidanud peamiselt Ühendriigid, samas kui Euroopa aktsiad on jäänud külgsuunaliselt loksuma. USA turu optimismi toidab taas tärganud usk tehisaruga seotud firmade potentsiaali, millele Euroopal on paraku vähe kõrvale panna. Tuge on pakkunud ka ettevõtete tugevad teise kvartali tulemused. Nüüd, kus tulemuste avaldamise hooaeg lõppeb, saavad makronäitajad taas rohkem tähelepanu ja turu optimism pannakse proovile.

Trumpi poliitika on kaasa toonud omajagu riskifaktoreid. Kuni me ootame, kuidas see plaan makrotasandil täpsemalt välja kukub, peame mõistlikuks hoida aktsiariski tavapärasest madalamal. USA aktsiad on nii mineviku võrdluses kui teiste turgude suhtes praegu erakordselt kallid. Kuigi sealne tõusulaine võib tehisaru buumi najal veel jätkuda, on lühiajalises vaates riski ja tootluse suhe selgelt halvenenud.

Sander Danil

SEB privaatpanganduse strateeg