USA president Donald Trump kehtestas aprilli alguses kaitsetollid kogu maailmale, tuginedes 1977. aasta rahvusvahelise hädaolukordade majandusvolituste seadusele (IEEPA). Kolmapäeval otsustas föderaalne kaubanduskohus, et Trump ületas oma volitusi ning blokeeris seetõttu tema kehtestatud tariifide jõustumise.
Kohtu hinnangul ei anna IEEPA presidendile nii laialdasi volitusi, nagu Trumpi administratsioon eeldas. Seega peeti presidendi tegevust põhiseaduse seisukohalt ülemääraseks. Trumpi meeskond andis aga kiiresti teada, et nad kavatsevad otsuse edasi kaevata.
See kohtuotsus muudab olukorra rahvusvahelises kaubanduses veelgi keerulisemaks. Trump oli juba peatatud tariifide taustal alustanud läbirääkimisi mitmete riikidega ning sõlminud kokkuleppeid Hiina ja Suurbritanniaga. Nüüd võib värske kohtuotsus seada need kokkulepped tõsise kahtluse alla.
Traditsiooniliselt kuulub tariifide kehtestamine USA kongressi pädevusse. Kuid viimaste aastakümnete jooksul on seadusandlik võim andnud olulise osa sellest õigusest presidendile. Trump õigustas oma aprillikuist otsust väitega, et kaubandusdefitsiit on muutunud riiklikuks hädaolukorraks.
Kohtuotsus rõhutas, et kongress ei saa presidendile delegeerida piiramatu ulatusega tollivolitusi, ilma et see rikuks võimude lahususe põhimõtet. Kohus märkis, et selline samm kujutaks endast seadusandliku võimu sobimatut loovutamist täitevvõimule.
Finantsturud reageerisid uudisele positiivselt. Aasia börsid näitasid tõusu ning ka Wall Streeti aktsiaindeksite futuurid liikusid rohelisse. Mõju ulatus ka toornafta hindadeni – Brenti nafta hind kerkis neljapäeva lõunaks 65,71 dollarini barreli kohta.
