Urbanipäev on paavst Urbanus I surmapäev, ent 5. sajandil seostus Urbanuse kultus ka veel piiskop Urbanusega. Eesti rahvakalendris on urbanipäev üsnagi unustuses. Seda on peetud soodsaks lina- ja odrakülvi orientiiriks. Siitpeale arvestati öökülmade lõppemist ja külmaõrnad taimed võis välja istutada. Vete soojenemise kohta öeldi, et esimene külm kivi võetakse veest välja jüripäeval, teine urbanipäeval ja kolmas jaanipäeval.
Urbanipäevast on säilinud vähe teateid, kuid seda peetakse kevadkülvi ajaks. Mõnes paigas on päev olnud oluline just külvitööde puhul, eriti kaera ja lina külvamisel. Usuti, et pärast urbanipäeva öökülmad enam ei kimbuta, mistõttu võidi põllutööde planeerimisel seda arvesse võtta.
Sarnaseid uskumusi leidub ka germaanlaste traditsioonis, kus heast ilmast urbanipäeval loodeti head saaki. Seetõttu peeti sellel päeval mitmete teraviljade ja lina külvamist soodsaks ning usuti, et pärast urbanipäeva öökülmad lõpevad.
Rootslaste jaoks on urbanipäev samuti seotud linakülviga ning tähistab samas ka külviaja lõppu. Meie põhja- ja lõunanaabrite hulgas on urbanipäev tunduvalt populaarsem kui meil. Soomlased peavad seda suvesooja alguse tähiseks ning kasutavad päeva orientiirina nii külvitööde kui ka rukkiküpsemise aja määramisel. Lätlaste traditsioonides on urbanipäev seotud erinevate külviaegadega, sealhulgas odra, kaera ja lina külvamisega.
Urbanipäeva on seostatud külvitööde ja öökülmade lõppemisega ning see on olnud tähtis päev ka meie naabrite põllumajandustraditsioonides.
*Näe täna eriti urban välja.
*Kui sa veel kätt mullaseks pole teinud, alusta potipõllundusega.
*Viska südamest külm kivi välja.
*Keeda linaseemnetega kaerahelbeputru.
*Keera radiaator vähemaks, ava aknad!
