Transpordiamet kontrollis märtsi kahel esimesel nädalal koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga Lääne-Virumaal Tapa, Haljala ja Kadrina valdade koolibusse. Igapäevaselt õpilasliine teenindavate sõidukite kontrollidel tuvastati kõigil rikkumisi.
Kokku kontrolliti 31 sõidukit, neist 22 bussi kontrolliti koostöös politseiga ja üheksa bussi vaid Transpordiameti poolt.
„Olukord on kurb. Iga lapsevanem, kelle laps käib koolis bussiga, peaks tundma muret,“ kommenteeris Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitson. „Eriti kurvaks teeb teadmine, et nii osad õpilaste vedude korraldajad, kelleks enamasti on kohalik omavalitsus, kui ka vedajad teevad seda minu hinnangul pahatahtlikult. Kuidas muidu kirjeldada olukorda, kus kaks bussijuhti otsustasid kontrolli märgates lihtsalt minema sõita ühel olid ka lapsed peal ning teine jättis see päev lapsed vedamata? Või seda, et ühe koolibusside teenust pakkunud ettevõtte puhul saadeti erakorralisele ülevaatusele tervelt neli bussi? Või seda, et ühel juhul tuli bussi jaoks laenata koolist tulekustuti, et lapsed turvaliselt koju viia?“
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri liiklusgrupi uurija Eduard Blaško sõnul ei tohi turvalisuse arvelt järeleandmisi teha, eriti kui asi puudutab kõige nõrgemaid ja väiksemaid liiklejaid meie liikluses. „Sõidukitele seatud tehnilised nõuded ei ole pelgalt lause seaduses või määruses, vaid neil on reaalses olukorras oluliselt suurem tähendus ning need on seatud eesmärgiga tagada sõitjate turvalisus,“ selgitas Blaško.
Ta märkis sedagi, et suhtumine nendesse nõuetesse ja nende täitmisesse peab saama normiks. „Lapsevanemad, õpetajad, vedude korraldajad ja bussijuhid ise peaks tundma endal vastutust lapsi ühest kohast teise sõidutades tagada nende turvalisus. Bussid peavad olema tehniliselt korras, lapsed peavad olema neis turvavööga kinnitatud ning kui märgatakse rikkumist või nõuetest kõrvalekaldumist, siis tuleb neile kohe reageerida, sest vastasel juhul kannatab reisijate turvalisus,“ lisas ta.
Kontrolli tulemusel saadeti erakorralisele ülevaatusele kuus bussi ja ühel bussil puudus ülevaatus. See tähendab, et veerand kontrollitud bussidest ei oleks tohtinud lapsi üldse vedada, kuid tegid seda ometi. Erakorralisele ülevaatusele saatmise põhjusteks olid puuduvad, taatlemata või igaveseks kinnitatud tulekustutid – üks kustuti oli näiteks taadeldud viimati 2013. aastal.
Aga leidus ka defektseid turvavöösid ja avariiväljapääsude juures mittetöötavaid klaasipurustamise haamreid, samuti olid ühel bussil armatuurlaual põlevad ohumärguande tuled kinni kleebitud.
Suurem probleem oli seekord koolibussi juhtidega. Ühel koolibussi juhil oli juhiluba aegunud, üks ei olnud kunagi ametikoolitusel käinud, mitmel oli pädevus puudu juba üle kümne aasta ja oli ka neid, kes olid küll koolitusel käinud, kuid ei olnud oma dokumente uuendanud. Ehk maksmata oli jäänud riigilõiv ja seaduse silmis on see pädevuseta sõit. Üle pooltel bussidest oli puudu või kasutusel ebakorrektne lasterühma märk. Enamus bussidel esines puudusi dokumentatsioonis, mis annab õiguse õpilasi vedada.
Karl Tiitsoni sõnul on murettekitav, et kontrollide käigus avastatu on suures osas otseselt seotud liiklusohutusega nagu näiteks sõidukite tehnoseisund, juhtide pädevused, juhtide töö- ja puhkeaeg, lasterühma ohutusmärgid ning peatumisel ohutulede kasutamine.
Tiitson rõhutab, et lasterühmade vedamisega seotud nõuded ei ole pelgalt formaalsed. Need mängivad olulist rolli laste ohutuse tagamisel ühistranspordis. Iga vedaja vastutus on tagada, et nende sõidukid vastaksid kõigile kehtestatud nõuetele, sealhulgas peavad nõuetekohaselt paigaldatud olema lasterühma tunnusmärgid.
Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti kontrollide eesmärk on suurendada teadlikkust ja tagada, et laste vedu toimuks turvaliselt ning kooskõlas kehtiva seadusandlusega.
