- aasta alguses jõustunud trahviühiku kahekordne tõus suurendas riigieelarvesse laekuvat tulu – aasta esimese poolega kogunes lisaraha 2,8 miljonit eurot. Samal ajal on liiklusrikkumiste arv võrreldes eelmise aastaga hoopis kasvanud.
Kui 2024. aasta esimesel poolel oli keskmine rahatrahv 264 eurot, siis tänavu on see tõusnud 470 euroni. Trahviühiku määr tõusis kahelt eurolt neljale, mis mõjutab otseselt ka määratavate trahvide suurust.
- aasta esimeses pooles määras politsei rahatrahve 15 212 rikkumise eest kokku umbes nelja miljoni euro ulatuses. 2025. aasta samal perioodil oli rikkumisi küll veidi vähem – 14 395 –, kuid trahvide kogusumma ulatus juba 6,8 miljoni euroni, selgub politsei- ja piirivalveameti andmetest.
Trahvimäära tõstmise üks eesmärk oli ennetada rikkumisi, eelkõige liikluses. “Üks oluline eesmärk on ennetuslik meede – kui inimesed teavad, kui karm võib karistus olla, siis nad ehk hoiduvad rikkumisest,” selgitas toonane justiitsminister Kalle Laanet.
Ometi pole soovitud mõju veel realiseerunud. Liiklusalaste rikkumiste arv hoopis kasvas – 2024. aasta esimesel poolel registreeriti 43 782 rikkumist, kuid tänavu samal ajal juba 46 659 juhtumit.
Politsei- ja piirivalveameti liikluse juht Taavi Kirss märkis, et politsei ülesanne on küll liiklusjärelvalve ja sekkumine rikkumistesse, ent liikluskultuur ja inimeste harjumused ei muutu kiiresti. Eesmärgiks on eelkõige olukorra lahendamine ilma karistusteta, näiteks rahunemispeatuste kaudu, kuid see pole alati võimalik.
Positiivse trendina on joobes juhtimiste arv vähenenud 187 juhtumi võrra. Samas on kiiruseületamiste arv kasvanud 1417 juhtumi võrra, mis näitab, et liikluseeskirjade rikkumiste mustrid muutuvad, kuid probleem ei kao.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
