Kui valitsus langetaks toidu käibemaksu 13 protsendile, väheneks riigi maksutulu järgmisel aastal 245 miljoni euro võrra, selgub rahandusministeeriumi arvutustest. Praegu kehtib Eestis 24-protsendiline käibemaks, mis tõi ministeeriumi hinnangul tänavu eelarvesse ligi 108 miljonit eurot lisatulu.
Kuigi juuni lõpus algatatud petitsioon toidukaupade käibemaksu alandamiseks on kogunud juba pea 90 000 allkirja, on valitsus ja peaminister Kristen Michal jäänud kriitiliseks. Rahandusministeeriumi nõunik Anna-Liisa Villmann rõhutas, et isegi kui maksulangetus kehtestada, ei jõuaks hinnalangus tarbijateni täies mahus. Tema sõnul mõjutavad toiduhindu palju enam tooraine maksumus, tööjõukulud ja kaupmeeste juurdehindlus.
Lisaks tähendaks soodusmäära kehtestamine keerulist vaidlust selle üle, millised tooted kvalifitseeruvad põhitoiduaineteks. Näiteks tuleks täpselt määratleda, kas kondiitritooted või kõrge suhkrusisaldusega piimatooted kuuluvad soodusmäära alla. Ka Lätis on soodustus piiratud vaid värskete puu- ja köögiviljadega, kuid mitte kuivatatud või külmutatud toodetega.
Villmann lisas, et maksuerand suurendaks veelgi eelarvedefitsiiti, kuna katteallikaid selleks ei ole. Tema sõnul peetakse OECD ja IMF-i soovitustes Eestile tõhusaimaks laiapõhjalist käibemaksusüsteemi, kus erandeid on vähe või üldse mitte. Seetõttu soovitab rahandusministeerium toidukäibemaksu alandamise asemel kaaluda otsetoetusi madala sissetulekuga inimestele.
Eelmisel aastal laekus toidukäibemaksust hinnanguliselt pool miljardit eurot, mis moodustas kogulaekumisest ligi 12 protsenti. Ministeerium usub, et kuigi maksulangetus võiks lühiajaliselt hindu veidi allapoole suruda, oleks selle mõju pikaajaliselt piiratud ning pigem suurendaks see kaupmeeste kasumeid kui tarbijate heaolu.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
