Kas oled kunagi tabanud end köögis või tänaval iseendaga rääkimas? Enamik inimesi on. Kuigi see võib kõrvaltvaatajatele tunduda veider, näitavad teadusuuringud, et iseendaga rääkimine on tegelikult märk kõrgemast intelligentsusest ja vaimsest selgusest.
Mõtete korrastamine ja eneseregulatsioon
Iseendaga rääkimine aitab mõtteid selgemaks muuta. Kui hääldad oma mõtted valjusti, suudad sa neid paremini struktureerida, analüüsida ja hinnata. See on justkui sisekõne, mis on muutunud kuuldavaks – tööriist, mida kasutavad paljud loovad ja analüütilised mõtlejad, et jõuda sügavamate taipamisteni.
Teadusuuringud toetavad nähtust
Psühholoogid on leidnud, et inimesed, kes räägivad endaga, suudavad paremini keskenduda, lahendada probleeme kiiremini ja teha teadlikumaid otsuseid. Näiteks üks uuring Florida Ülikoolist näitas, et valjuhäälselt mõtlemine aitas osalejatel leida esemeid kiiremini ja tõhusamalt kui neil, kes mõtlesid ainult vaikselt.
Emotsionaalse tasakaalu hoidmine
Iseendaga rääkimine aitab ka emotsioone reguleerida. Kui oled stressis, ärev või segaduses, võib kõva häälega rääkimine rahustada närvisüsteemi ja anda sulle justkui “nõuandja” rolli. Paljud terapeudid soovitavad klientidel oma sisemist dialoogi märgata ja suunata – eriti kui see kipub olema negatiivne või kriitiline.
Loovus ja eneseareng
Paljud kunstnikud, kirjanikud ja teadlased räägivad endaga – see aitab neil ideid testida, analüüsida ja arendada. Kui oled harjunud oma mõtteid valjusti välja ütlema, annad oma alateadvusele võimaluse kaasa mõelda ning pakkuda lahendusi, mis muidu jääksid märkamata.
Ära häbene – räägi edasi!
Järgmisel korral, kui end iseendaga rääkimas tabad, ära tunne piinlikkust. Pigem võta seda kui märki, et sul on arukas meel ja sügav sisemaailm. See on tervislik, arendav ja täiesti normaalne viis oma elu mõtestada ning probleemidele lahendusi leida.
