Täna toimuvad üle Eesti Euroopa päeva üritused ja tasuta kontserdid

Eestis toimuvad Euroopa päeva tähistamiseks tasuta kontserdid Tallinnas ja Narvas. Tallinnas Vabaduse väljakul esinevad 5MIINUST x Puuluup, NOËP ning Islandi muusik Daði Freyr. Narvas astuvad lavale Anne Veski ja nublu.

Täna tähistatakse Euroopa Liidu sündi – ideed, mis tõi sõjast räsitud Euroopasse rahu ja koostöö. Sel aastal möödub 75 aastat Schumani deklaratsioonist (9. mai 1950), millega pandi alus Euroopa Liidule, nagu täna seda teame.

„Euroopa Liit annab Eestile kindlust ja turvalisust. Liikmelisus on avanud meile uksed. Saame vabalt reisida, õppida, töötada ja elada teistes Euroopa riikides,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Venemaa kasutab tänast päeva ära ajaloo moonutamiseks, aga meie mäletame ajalugu sellisena nagu see oli. Kogu keerukuse ja valuga. Pingutame Euroopaga ühiselt, et tuua õiglane ja kestev rahu Ukrainasse ja arendada oma kaitsevõimet, et sõda enam kunagi meieni ei jõuaks,“ ütles peaminister.

Esimene Euroopa päeva kontsert toimus 1998. aastal Välisministeeriumi katusel ja tava taaselustati 2022. aastal. Täna toimub suur tasuta kontsert kl 18.00 Tallinnas Vabaduse väljakul, kus astuvad üles 5MIINUST x Puuluup, NOËP ning Islandi muusik Daði Freyr. Kontserdi avasõnad ütleb Vabariigi President Alar Karis.

Lisaks toimub tänavu juba teist aastat järjest suur Euroopa päeva kontsert ka Narvas, kus 9. mail algusega kl 17 astuvad Raekoja platsil üles Anne Veski ja nublu. Kontserdi avavad sõnavõtuga siseminister Igor Taro, Narva linnapea Katri Raik ja Hispaania suursaadik Guillermo Corral Van Damme.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul tuletab Euroopa päev meelde, et meid ühendab ühine arusaam sellest, mis on oluline – vabadus, demokraatia ja rahu. „Need põhimõtted on ka Eesti kuulumise aluseks Euroopa Liitu. Me ei tähista täna üksnes Euroopa ühtsust, vaid ka oma kohustust seda liitu hoida tugevana ja otsusekindlana,“ lausus Tsahkna.

75 aastat tagasi sündis Schumani deklaratsioonist julge plaan lõpetada sõjad Euroopas ja luua koostööl põhinev tulevik. „Täna seisab Euroopa silmitsi katsumusega, mille mõju ulatub kaugele meie piiridest – Venemaa sõda Ukrainas ei ole vaid sõda ühe riigi vastu, vaid otsustav proovikivi kogu rahvusvahelisele korrale, demokraatiale ja vaba maailma tulevikule,“ ütles välisminister.

„Eesti seisab kindlalt Ukraina kõrval. Euroopa ja meie liitlased peavad tegutsema ühtselt ja sihikindlalt – sest Ukraina võit on kogu vaba maailma tugevuse ja usaldusväärsuse proovikivi,“ lisas Tsahkna.

Tänavu korraldatakse Euroopa päevale pühendatud üritusi Eesti eri paigus kogu nädala vältel. Euroopa nädal pakub mitmekesist programmi, mille sisustamisel said tänavu kaasa lüüa kõik koolid, organisatsioonid ja kogukonnad. Oma kodukoha üritused leiab igaüks Euroopa päeva veebisaidilt, kus on kirjas kõik nädala jooksul üle Eesti aset leidvad sündmused alates vestlusõhtutest ja filmiseanssidest kuni konverentsideni välja.

„Euroopa Liit on eeskätt rahuprojekt ja Euroopa päeval tähistamegi seda, et oleme koos Euroopa Liidus, kus riigid üksteisega ei sõdi. Kahjuks aga juba kolmandat aastat järjest peame ka sel Euroopa päeval mõtlema sellele, mida saame Euroopa Liiduna teha, et sõda Ukrainas võimalikult kiiresti lõppeks ja et rahu oleks püsiv. Aga õnneks on meil endiselt ka palju head, mille üle uhke olla: näiteks sõna- ja liikumisvabadus, võimalus saada head haridust, tasemel tervishoid, ilus loodus. See kõik on hoidmist väärt!“ ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohusetäitja Ave Schank-Lukas.

Euroopa päeva sündmuste peakorraldajad on riigikantselei, välisministeerium, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Parlamendi büroo Eestis, kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa riikide saatkonnad ja kultuuriesindused ning paljud koostööpartnerid väiksemates linnades. Kõigi Tallinnas ja mujal Eesti linnades toimuvate sündmuste kohta loe lähemalt www.euroopapäev.ee.

Euroopa päeva puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Lippu on oodatud heiskama ka kõik kodumajapidamised, organisatsioonid ja ettevõtted.

Mõned faktid:

Eesti on Euroopas saanud elaniku kohta 4 korda rikkamaks: SKP elaniku kohta jooksevhindades (2004. aastal 7177 eurot vs 2024. aastal 28 741 eurot).
Kaupade kogueksport on kasvanud 6 korda (2004.a 4,8 mld vs 2024 30,1 mld eurot).
Keskmine palk on kasvanud ligi 4,5 korda (455€ 2003. aastal vs 2062€ 2024. aastal). Ühtlasi on keskmine ostujõud kasvanud peaaegu kaks korda.
Keskmine pension on kasvanud selle ajaga ligi 4,5 korda (2005. aastal ~174 eurot vs 776 eurot)