Tallinna Sadama kriminaalasi lõpetati aegumise tõttu: süüdistatavad saavad riigilt üle 930 000 euro maksumaksjaraha

Tallinna ringkonnakohus lõpetas Tallinna Sadama pikaajalise kriminaalasja, tuues põhjuseks kuritegude aegumise. Seetõttu jäävad kõik süüdistused altkäemaksu võtmises ja rahapesus karistuseta. Süüdistatavad saavad riigilt tagasi üle 930 000 euro suuruses summas menetluskulusid.

Harju maakohus mõistis süüdistatavad möödunud aasta suvel õigeks, kuna väidetavad kuriteod olid toime pandud erasektoris ning olid selleks hetkeks juba aegunud. Ringkonnakohus nõustus seisukohaga, et Tallinna Sadama ja selle tütarfirma TS Laevad juhatuse liikmed ei täitnud avalikke ülesandeid ega olnud käsitatavad ametiisikutena. Seetõttu ei saa neid vastutada avaliku sektori korruptsioonikuritegude eest.

Kohus märkis, et kuritegude toimepaneku ajal tegutsesid juhatuse liikmed ettevõtte enda ärihuvides. Avaliku ülesande delegeerimine ei tee eraõiguslikust juhist automaatselt ametiisikut. Nõukogu kooskõlastusel tehtud otsused ei mõjutanud otseselt riigi ega kolmandate isikute õigusi.

Lisaks leidis kohus, et suur osa süüdistustest oli aegunud juba enne 2. märtsi 2025 – see on ka seadusega määratud karistamise absoluutne tähtaeg. Ringkonnakohus muutis osa maakohtu varasematest õigeksmõistmistest, määratledes teod altkäemaksukuritegudeks erasektoris, kuid lõpetas siiski menetluse aegumise tõttu.

Süüdistatavate seas olid näiteks juhatuse liikmed Ain Kaljurand ja Allan Kiil ning hooldusosakonna juht Martin Paide. Rahapesusüüdistused Kaljurandi ja Toivo Prommi vastu kukkusid samuti läbi, sest eelnevaid altkäemaksu toimepanekuid ei suudetud piisavalt tõendada.

Ringkonnakohus rahuldas osaliselt kaitsjate apellatsioonid ja mõistis Eesti Vabariigilt süüdistatavate kasuks välja üle 930 000 euro. Tsiviilhagid jäeti rahuldamata ja kolmandate isikute kahjunõuded jäid samuti rahuldamata.

Prokuratuuri hinnangul jäi õiglus jalgu
Prokuratuur ei ole kohtuotsusega rahul ja kaalub riigikohtusse pöördumist. Prokurör Kristo Adossoni sõnul täitsid Kaljurand ja Kiil siiski avalikku rolli riigi äriühingu juhtidena ning oleksid pidanud olema käsitletavad ametiisikutena. Prokuratuur toetub oma seisukohtades valitsuse korraldusele, seadustele ja riigiaktsiaseltsi põhikirjale.

Adosson rõhutas, et kuigi otsus toob esile õigussüsteemi tõrked pika kohtumenetluse lahendamisel, oli kriminaalasja kohtusse saatmine 2017. aastal põhjendatud.

Tänane kaasus näitab vajadust kriminaalmenetluse tõhustamiseks. Riigikogus on arutlusel eelnõu, mis aitaks üldmenetlusi kiirendada ning vältida aegumise tõttu katkestatud protsesse. Prokuratuur peab oluliseks ka ametisisese koostöö parandamist, et keerukad majandus- ja korruptsioonikuriteod saaksid kiiremini lahendatud.

Kokkuvõttes kujutab Tallinna Sadama kohtusaaga endast hoiatavat näidet sellest, kuidas keeruline bürokraatia ja pikad menetlused võivad õigusemõistmise tulemuslikkust halvata – isegi kui tegemist on sadade tuhandete eurode suuruste süüdistustega.
Loe ka: Prokuratuuri kommentaar Tallinna Sadama otsusele