Täiustatud artikkel:
Valitsus ei ole suutnud langetada otsust Tallinna uue haigla ehk Lasnamäele kavandatava meditsiinilinnaku rahastamise kohta ning on selleteemalise arutelu taas edasi lükanud. Projekti juhtimiseks liitub SA Tallinna Haigla Arendus juhatusega kogenud riigiametnik Marika Priske.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiu abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa) tõdes, et olukord on absurdne – haiglavõrgu arengudokument näeb uut meditsiinilinnakut ette, kuid selgust rahastamises endiselt pole.
„Vabariigi valitsus on justkui heaks kiitnud dokumendi, kus uus meditsiinilinnak on sees, kuid arutelu rahastamise üle on korduvalt edasi lükatud. Esmalt veebruaris, siis aprillis ning nüüd jääb loota, et see toimub vähemalt maikuu jooksul,“ sõnas Kase.
Linn on teinud ettepaneku jaotada haigla ehituskulud riigi ja linna vahel suhtega 60:40. Samas rõhutas Kase, et linnal tekivad kulud juba enne ehitust – näiteks projekteerimis- ja ehitushangete näol –, mistõttu ei ole õiglane, et üksnes linn kannab kogu ettevalmistustööde rahalise koorma.
„Kui loome ühendhaigla, kus riigil on enamusosalus, on mõistetamatu, miks Tallinna linn peaks kandma kogu uue linnaku ettevalmistuskulud,“ lisas ta. Samuti puudub valitsuse seisukoht meditsiinilinnaku pikaajalise rahastamise osas, kuigi kõnelused algasid juba eelmise aasta augustis.
Uus juht SA Tallinna Haigla Arenduses
Detsembris teatas SA Tallinna Haigla Arendus, et senine juhatus astub tagasi. Alates 30. maist asub tööle uus juhatus, kuhu kuulub ka endine sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske. „Järgmisest nädalast liitub ta ametlikult ja hakkab juhtima üleminekut uuele juhatusele,“ kinnitas Kase.
Ekspertide kriitika projekteerimistingimustele
Tallinna haigla projekteerimishange on saanud teravat kriitikat Eesti Arhitektide Liidult (EAL) ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidult (EKEL). Organisatsioonid nõudsid projekteerimistingimuste tähtaegade pikendamist, kuna puudus rahvusvaheliste ekspertide hinnang eelprojekti ruumilahendustele.
EAL-i president Aet Ader tõi välja, et sellise mastaabiga hoone puhul – 186 000 ruutmeetrit ehk umbes kahe Ülemiste keskuse suurune – on kavandatud vaid üks peamine sissepääs, mis raskendab liikumist ja orienteerumist.
„Soome ekspertide analüüs viitab, et hoones on keeruline orienteeruda: lifte ja treppe on keeruline leida, kuna need paiknevad nurga taga ja pole loogiliselt paigutatud,“ selgitas Ader.
Kuigi ekspertiis valmis juba märtsis, polnud selle tulemused veel ka viis päeva enne projekteerimishanke lõpptähtaega avalikud ega lisatud hanketingimustele. Abilinnapea Kase sõnul on nüüdseks mõlemad ekspertiisid hankele lisatud ja projekteerimishanke tähtaega pikendatud 29. maini.
„Lisatud on Soome ekspertide ja ka linna tellitud ekspertiisi tulemused. Nendega on arvestatud, mistõttu oligi vaja tähtaega pikendada,“ ütles Kase.
Arhitektide Liidu hinnangul on aga probleemiks, et ekspertiisid on lisatud ainult lisadokumentidena ega ole projekteerimise alusdokumentide seas. „Paljud ettepanekud on väga mõistlikud, kuid nende ignoreerimine võib halvendada tulevase haigla ruumikvaliteeti märgatavalt,“ hoiatas Ader.
