Taani parlament võttis eelmisel nädalal vastu murrangulise otsuse: aastaks 2040 tõstetakse pensioniiga 70. eluaastani. Uus kord hakkab kehtima kõigile, kes on sündinud pärast 31. detsembrit 1970, muutes Taani ametlikult Euroopa kõrgeima pensionieaga riigiks.
Taani on juba alates 2006. aastast sidunud pensioniea oodatava elueaga, vaadates seda iga viie aasta järel üle. Praegu on pensioniiga 67, tõustes 2030. aastaks 68-ni ja 2035. aastaks 69-ni. Kuid uus seadus seab sellele kasvule selge piiri: 70 eluaastat jääb ülemiseks piiriks. Seega külmutatakse edasised tõusud noorematele põlvkondadele, hoolimata võimaliku eluea pikenemisest.
Seadusemuudatuse poolt hääletas parlamendis 81 saadikut, vastu oli 21. Peaminister Mette Frederiksen (sotsiaaldemokraadid) oli juba varem väljendanud skepsist automaatse pensioniea tõusu osas. Nüüd on Taani seadusega selle peatamiseks konkreetse sammu astunud.
Sama päeva hommikul avaldas Eurostat värsked andmed, mille kohaselt on iga viies Euroopa Liidu elanik vanem kui 65 aastat. Statistika hoiatab, et vananemine kiireneb ning avaldab suurt survet riiklikele pensionisüsteemidele. Taani otsus tõuseb esile kui ennetav ja süsteemne vastus kasvavale demograafilisele kriisile.
Majanduseksperdid, sealhulgas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), on juba aastaid rõhutanud vajadust pensionisüsteemide reformi järele, hoiatades, et varajane pensionile jäämine koos pikeneva elueaga ohustab riikide eelarvestabiilsust. IMF’i hinnangul seisavad paljud Euroopa riigid kahe kümnendi jooksul silmitsi jätkusuutmatute pensionikuludega, kui muutusi ei tehta. Euroopa eelarvenõukogu lisas hiljuti, et liikmesriigid ei ole suutnud vananemisest tulenevaid kulusid strateegiliselt lahendada, luues ohu põlvkondadevahelisele tasakaalule.
Euroopa lähenemised pensionieale on endiselt väga erinevad.
Rootsis on võimalik pensionile jääda alates 63. eluaastast. Itaalias kehtib 67 aasta standard, kuid see võib oodatava eluea alusel muutuda. Ühendkuningriigis jõustub järkjärguline pensioniea tõus, mis algab 66. eluaastast. Prantsusmaal tõsteti pensioniiga 2023. aastal 62-lt 64-ni, mis vallandas ulatuslikud protestid ja pingeid valitsuses.
Paljud riigid on hoidunud kindla pensioniea määramisest, kuna füüsiliselt koormavates ametites töötavate inimeste vastuseis on tugev. Ametiühingud on Taaniski hoiatanud, et uus piirang võib just nende töötajate jaoks ebaõiglane olla.
Vaatamata sellele näevad mitmed poliitikud Taani sammu kui vältimatut eeskuju ülejäänud Euroopale. Eurostati andmetel moodustavad 2100. aastaks 14,6% EL-i elanikkonnast üle 80-aastased ning 65+ vanusegrupp ulatub sajandi keskpaigaks pea kolmandikuni kogu rahvastikust.
Taani otsus pole ainult arvude mäng – see on Euroopa sotsiaalpoliitika suunamuutuse alguspunkt.
