Suurbritannia plaanib külma sõja järgse suurima tuumaheidutuse laienduse – kaalumisel USA taktikaliste tuumarelvadega hävitajad
Suurbritannia valitsus peab läbirääkimisi Ühendriikidega taktikaliste tuumarelvadega varustatud hävituslennukite ostmiseks, mis tähistaks riigi seni suurimat kaitsealast laiendust pärast külma sõda, kirjutas The Times. Kui see samm teoks saab, kujuneks sellest märgiline heidutusvõime tugevdamine keset aina pingelisemat julgeolekuolukorda Euroopas.
Peaminister Keir Starmeri valitsus peab Pentagoniga konfidentsiaalseid ja tundlikke läbirääkimisi võimaliku relvaostu üle, mis tooks Ameerika taktikalised hävitajad Ühendkuningriigi käsutusse. Need lennukid oleksid varustatud väiksema võimsusega tuumapommidega – erinevalt strateegilistest relvadest on nende eesmärk paindlik ja kiire reageerimisvõime kriisiolukordades.
Kaitseminister John Healey ja relvajõudude juht admiral Sir Tony Radakin on plaani juhtfiguurid. Mõlemad toetavad ettepanekut, nähes selles vajaliku vastukaalu Venemaa kasvavale agressioonile ja võimalike tuumaähvarduste eskaleerumisele.
The Times viitab, et tegu oleks Suurbritannia tuumaheidutuse suurima arenguga pärast külma sõja lõppu ning see peegeldab tõsiasja, et rahvusvaheline julgeolekumaastik on muutumas märkimisväärselt ohtlikumaks.
Starmeri juhitav valitsus, mis on varem näidanud üles pragmaatilist ja ettevaatlikku suhtumist kaitsekulutustesse, on selle plaani suhtes üllatavalt toetav. Väidetavalt on esialgsed kontaktid Pentagoniga juba loodud ning teema on kõrgel kohal mõlema riigi julgeolekuaruteludes.
Kuigi detailid on veel konfidentsiaalsed, oleks tegu olulise sammuga NATO-siseses tuumaheidutuse strateegias. Suurbritannia tugevdaks oma rolli alliansi idatiiva kaitsmisel, eriti olukorras, kus Euroopa liitlased muretsevad Venemaa tuumaretsepti muutumise ja väidetavalt paindlikumate kasutusstrateegiate pärast.
Taktikaliste tuumarelvade toomine Suurbritannia kaitseplaanidesse tähendaks uut ajajärku, kus väiksema ulatusega, kuid väga täpne relvastus võimaldaks kiiret vastust lokaalsele tuumaohtudele. See tähistaks ühtlasi tagasitulekut kontseptsioonide juurde, mida peeti lõpetatuks koos külma sõja lõpuga.
Kuigi ametlikke kinnitusi pole veel antud, viitab The Times, et otsuse taga on soov anda Venemaale selge sõnum: igasugune eskalatsioon Euroopas toob kaasa kohese ja konkreetse vastuse.
Samal ajal ei jää märkamata ka võimalikud vaidlused Ühendkuningriigi sees. Relvastuse tuumakomponentide toomine kodupinnale ja nende kasutusvõimaluste arutelu võib esile kutsuda poliitilisi erimeelsusi ning rahva seas muret. Eriti just küsimused seoses uue relvastuslaine moraalse ja strateegilise õigustatusega.
Igal juhul on selge, et Suurbritannia liigub julgeolekuvaldkonnas uue paradigma suunas, kus passiivne heidutus asendub aktiivse ja paindliku reageerimisvõimega. See samm võib anda ka teistele NATO liikmesriikidele signaali, et aeg on kohandada kaitse- ja tuumapoliitikat vastavalt uuele geopoliitilisele reaalsusele.
Lähikuudel on oodata täpsemaid avaldusi ja otsuseid, ent juba praegu on selge, et võimalik relvaost tähistab Suurbritannia kindlat valmisolekut kaitsta oma huve nii Euroopas kui ka globaalselt.
👉Minu tegemisi saad toetada ja see oleks mega armas kui saad seda teha SIIN
