Arutelu algatas Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed, kes pöördus aprillis põhiseaduskomisjoni poole ettepanekuga vaadata kriitiliselt üle praegune süsteem. Tema hinnangul peaks Eestis olema vaid kahte tüüpi päevi: ametlikud riigipühad, mil inimesed on töölt vabad, ja lipupäevad, mil tuleb heisata riigilipp.
„Isiklikult ei näe ma rahvuspühadel praktilist otstarvet,“ ütles Uiboaed. „Riik ise neid ei tähista ja ka ühiskond laiemalt mitte. Meil on kalendris pühi, millest paljud inimesed pole isegi teadlikud.“
Praegu on Eestis 12 riigipüha, millest neljal tuleb heisata lipp ja kõik on töövabad päevad. Lisaks on kalendris 16 rahvuspüha, millest kümme on lipupäevad. Tänavu on kokku 20 lipupäeva.
Siiski ei ole kõik lipupäevad riigipühad ega rahvuspühad. On ka tähtpäevi, mil lippu heisata ei tule. Erakonnad möönavad, et süsteem on keeruline ja vajab selgust. Tähtpäevi reguleerivad hetkel kaks seadust: lipuseadus ja pühade ja tähtpäevade seadus.
„Need kaks lähenemist kattuvad, kuid kattumispunkt on ebaselge. Pole arusaadav, miks need eksisteerivad paralleelselt,“ märkis Uiboaed. Tema sõnul pole kirikupühade olemasolu ohus, kuna riik ei pea neid määratlema – neid tähistavad kogukonnad iseseisvalt.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tõdes, et kirikupühade teema nõuab tundlikku käsitlust. „Kelleltki ei tohiks midagi ära võtta,“ ütles ta. Näiteks kerkis aruteludes esile eeloleval pühapäeval tähistatav nelipüha ja selle koht riigipühade seas.
Erakond Eesti 200 soovitab muuta selle päeva lipupäevaks ning toetab rahvuspühade kategooria kaotamist. Kivibergi hinnangul pärineb see mõiste nõukogude ajast ega ole enam tänapäevane. Ka Keskerakond on valmis lihtsustusteks – näiteks ühe kategooria kaotamiseks.
Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Keskerakond toetavad ühiselt ideed muuta lastekaitsepäev lastepäevaks ja anda sellele riigipüha staatus, mis tähendaks ka vaba päeva lisandumist.
Uiboaed rõhutas ka, et uusi lipupäevi ei tohiks kergekäeliselt luua, kuna see hajutaks tähelepanu olulistelt tähtpäevadelt. Lisaks maksab iga lipupäev riigile ligi 300 000 eurot aastas.
Arutluse all on ka ettepanek, et kui riigipüha langeb nädalavahetusele, võiks vaba päev nihkuda sellele eelnevale või järgnevale tööpäevale. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda, kuid Kiviberg on skeptiline: „Tänane elatustase ei võimalda meil veel niisama tööpäevi majandusest välja võtta. Peame ikka pingutama.“
Ühtegi otsust enne suvepuhkust ei tehta, kuid Kiviberg avaldas lootust, et muudatused viiakse ellu aasta teises pooles.
Loe teisi postitusi SIIT
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
