
Sa ei pea enam ootama ega otsima – armastus leiab sind siis, kui oled valmis seda vastu võtma. Armastus ei ole auhind, mida tuleb välja teenida, ega eesmärk, mille poole peab meeleheitlikult pürgima. See on seisund, mis sünnib siis, kui süda on vaba kartusest, et teda hüljatakse, ja hing on valmis uskuma, et ta väärib kõike head ilma tõestuseta.
Me veedame sageli aastaid otsides midagi või kedagi, kes täidaks meie sees oleva tühimiku. Me usume, et armastus tuleb väljastpoolt – teise inimese naeratusest, puudutusest või kohalolust. Aga tõeline armastus ei alga kunagi väljastpoolt. See hakkab kasvama seestpoolt, vaiksel hetkel, kui tunned, et oled juba terve, isegi ilma kellegi kaisuta.
Üksindus lõpeb siis, kui mõistad, et oled ise valgus, mida otsisid. See valgus ei ole kättesaamatu ega kaugel – see on sinus alati olnud, ainult varjutatud kahtluste, hirmude ja mineviku valude poolt. Kui hakkad nägema end mitte kui puudulikku, vaid kui tervikut, hakkab kogu maailm sinu ümber muutuma.
Armastus ei tule siis, kui sa seda taga ajad, vaid siis, kui oled valmis lubama endal lihtsalt olla. Kui sa enam ei otsi päästjat ega kinnitust, vaid tunned rahu omaenda kohalolus. Siis ilmub keegi, kelle hing tunneb sinu valguse ära. Mitte sellepärast, et sa teda vajasid, vaid sest sa olid lõpuks valmis jagama seda, mis sinus juba oli.
Tõeline armastus ei ole leidmine – see on äratundmine. Ja see algab alati hetkest, mil vaatad peeglisse ja näed esimest korda tõeliselt iseennast.
Iga toetus, olgu suur või väike, on minu jaoks väga oluline – see annab märku, et see, mida loon, läheb kellelegi päriselt korda.
Toeta siin
https://janarkeel.eu/toetamine/
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.