Tänasel teisel Riigikogu erakorralisel istungjärgul võeti vastu muudetud mootorsõidukimaksu seadus ja tulumaksuseaduse muutmise seadus. Pool tundi pärast istungi lõppu koguneb Riigikogu täna kolmandat korda, et arutada taristuministrile esitatud umbusalduse avaldamise nõuet.
Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) võttis Riigikogu esmakordselt vastu 12. juunil. President jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. 15. juulil otsustas Riigikogu jätta seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtmata ning määras seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. juuli.
Eelnõule esitati tähtajaks 374 muudatusettepanekut, mille rahanduskomisjon sidus 30 muudatusettepanekuks, ja omalt poolt tegi rahanduskomisjon eelnõusse kolm muudatust. Nende kohaselt sätestatakse puuetega inimestele ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varem plaanitud maksuvabastuste asemel sihitud toetusmeetmed.
Seaduse järgi tõusevad mitmed puuetega inimestele suunatud toetused ja kasvab riigi osalus abivahendite soetamisel. Lisaks on plaanis puuetega inimestele maksta ühekordset toetust, et leevendada automaksu ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise jõustumise ajavahet. Kui seadus jõustub 1. jaanuaril, siis puuetega inimeste igakuised toetused ja abivahendeid puudutavad sätted jõustuvad ettepaneku kohaselt juunis 2025.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetust makstakse igal kuul keskmise, raske või sügava puudega inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Muudatusettepaneku kohaselt suurendatakse raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetusi ning ühtlustatakse raske ja sügava puudega tööealise toetus kindlale summale (toetus ei sõltu enam funktsiooni kõrvalekaldest). Sellega tagatakse puuetega inimestele oluline lisatoetus igakuises eelarves. Ühtlasi ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse ja tööealise puudetoetus ning vanaduspensioniealiste puudetoetused. Muudatus mõjutab kõiki raske ja sügava puudega lapsi ja tööealisi inimesi.
Seadusemuudatusega on plaanis suurendada raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot. Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus.
Samuti on plaanis 2025. aastal maksta ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid enne puudetoetuste tõusu seaduse jõustumist.
Seadusemuudatus näeb ette ka puude raskusastme ja vähenenud töövõime nõude kaotamise abivahendite riigipoolse soodustuse alusena. Muudatuse tulemusel ei ole üheski vanuserühmas enam abivahendi riigipoolse soodustusega saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime. Soodustuse saamise aluseks on edaspidi inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab.
Alla 18-aastaste laste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi piirmääras 90%. Kõikidele tööealistele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi vajaduspõhiselt 40–90% ulatuses vastavalt abivahendite loetelule.
Seadusega kehtestatakse Eestis mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi kasutama vähem saastavaid sõidukeid ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE), Urmas Reinsalu (I), Andrei Korobeinik (KE) ja Õnne Pillak (RE).
Seaduse poolt hääletas 54 ja vastu oli 28 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadusega (443 SE) muudetakse kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Alates 2025. aastast suurendatakse kolme aasta jooksul järk-järgult omavalitsustele pensionitulult ja vähendatakse muudelt tuludelt makstavat tulumaksu osa, nii et aastaks 2027 on need võrdselt 10,23 protsenti. Praegu saavad omavalitsused tulumaksu pensionituludelt 2,5 protsenti ja füüsilise isiku muudelt tuludelt 11,89 protsenti.
Seaduse eesmärk on vähendada regionaalset mahajäämust ja valglinnastumist. Muudatusega kiireneb tulumaksu laekumise kasv omavalitsustes, kus on eakate osakaal kõrge, ning aeglustub neis omavalitsustes, kus on kõrgem tööealiste osakaal ja palgatase. Kohalike omavalitsuste tulubaasi kogusumma seaduse kohaselt ei muutu.
Läbirääkimistel võttis sõna Madis Kallas (SDE).
Seaduse poolt hääletas 55 ja vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Pool tundi pärast istungi lõppu toimub tänane kolmas erakorraline istungjärk, mille päevakorras on taristuminister Vladimir Svetile esitatud umbusalduse avaldamise nõude arutelu.
Istung lõppes kell 18.26.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
