Riigikogus võttis tänasel täiskogu istungil vastu seaduse, millega luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toetuste süsteem. Lisaks läbisid teise lugemise välissuhtlemisseadust, sanktsioonirikkumisi, puurkaevude ehitusloaga seotud seadusi ja meresõiduohutuse seadust puudutavad eelnõud. Üks eelnõu langes esimesel lugemisel menetlusest välja.
Vastu võeti üks seadus
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (547 SE) luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toetuste süsteem.
Senine toitjakaotuspension asendub 2026. aasta 1. oktoobrist toitjakaotustoetusega, mis tagab vanema kaotanud lastele igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust. Loodava toetuse eesmärk on kompenseerida lapse kasvatamise kulud osaliselt ühe vanema või täielikult mõlema vanema kaotuse korral.
Toitjakaotustoetuse suurus on lastele ühetaoline, võtab arvesse lapse ülalpidamiskulu ja selle reaalväärtus säilib ajas indekseerimise kaudu. Eelnõu järgi on uus toetuse alussumma 272 eurot ning prognooside järgi ulatub väljamakstav toetus 2026. aastal ligikaudu 345 euroni.
Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring laieneb, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni volitatud esindajana ning Riina Solman Isamaa ja Mihkel Lees Reformierakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 84 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks liige.
Neli eelnõu läbisid teise lugemise
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE), mis lihtsustab välislepingute ettevalmistamise ja sõlmimise menetlust.
Suurim kavandatav muudatus puudutab välislepingu materjalide Välisministeeriumile esitamist ning välislepingute muudatuste menetlemist eri tasanditel. Muudatusi kavandatakse ka välislepingute jõustamise, reservatsioonidele ja deklaratsioonidele vastuväidete tegemise ning välislepingute peatamise ja peatamise lõpetamise korras.
Samuti korrastatakse eelnõuga välissuhtlemisseaduses sisalduvaid volitusnorme, sealhulgas andmekogude asutamise volitusnorme, ning viiakse lõpule andmekaitsereform. Uusi andmekogusid eelnõuga ei looda, samuti ei muudeta olemasolevate toimimist ega neis töödeldavate andmetega seonduvat.
Menetluse käigus lisas väliskomisjon eelnõusse muudatusettepaneku, mis võimaldab tulevikus avalduse alusel luua territoriaalvalitsuste ja üksuste esindusi Eestis ning Eesti esindusi territoriaalvalitsuste ja üksuste juures.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Marko Mihkelson Reformierakonna fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust – selle poolt hääletas 19 Riigikogu liiget ja vastu oli 50 liiget. Hääletuse tulemusel lõpetati eelnõu teine lugemine.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsioonirikkumised) eelnõu (441 SE), mille eesmärk on muuta sanktsioonirikkumiste menetlus tõhusamaks.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Liit on kehtestanud Venemaale seoses sõjategevusega Ukrainas laiaulatuslikud sanktsioonid, mille rakendamine tuleb lahendada riigisiseselt. Samuti on eelnõu seotud sanktsioonirikkumisi määratleva direktiiviga.
Praegu menetleb kõiki karistusseadustiku alusel karistatavaid sanktsioonirikkumisi Kaitsepolitseiamet. Eelnõuga antakse kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumiste kohtueelse uurimise ülesanne Maksu- ja Tolliametile. Seletuskirja kohaselt on kaubasanktsioonide rikkumised sarnased salakaubaveo juhtumitega, mida menetleb Maksu- ja Tolliamet, ning enamiku kaubasanktsioonide rikkumisi avastab Maksu- ja Tolliamet piiriületusel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Stoicescu Eesti200 ja Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust – selle poolt hääletas 19 ja vastu oli 50 Riigikogu liiget. Eelnõu teine lugemine lõpetati.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE), mille eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lühendada osa puurkaevude ehitusloa taotlemise aega. Eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Tavaolukorras, kui rajamisel on üksikelamu puurkaev või maasoojuse puurauk, piisab omavalitsuse kooskõlastusest.
Keskkonnakomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt saab minister õiguse kehtestada nõuded lisaks puurkaevu ja -augu ümberehitamisele ja lammutamisele ka puurkaevu ja -augu rajamisele ning kasutatavatele puurimismeetoditele.
Eelnõuga plaanitavad muudatused puudutavad ka reoveekogumisalasid, mida hakkab edaspidi kinnitama ministri asemel Keskkonnaameti peadirektor. Veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse eelnõuga Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule.
Läbirääkimistel võtsid fraktsiooni nimel sõna Tiit Maran (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Andres Metsoja (Isamaa), Igor Taro (Eesti200) ja Jüri Jaanson (Reformierakond). Riigikogu liikmena esinesid läbirääkimistel sõnavõttudega Igor Taro, Jüri Jaanson ja Urmas Reinsalu.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust – selle poolt hääletas 14 ja vastu oli 50 Riigikogu liiget. Eelnõu teine lugemine lõpetati.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (549 SE), mis ajakohastab 2023. aasta juulis tööd alustanud Riigilaevastiku tegevusega (sealhulgas lootsiteenusega) seotud regulatsioone. Muu hulgas võimaldab eelnõu Riigilaevastikul pakkuda erasektorile uusi tasulisi teenuseid.
Eelnõuga sätestatakse alus mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ja nõuded selle toimimiseks. Samuti tõstetakse meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ette nähtud trahvimäärasid, mis seletuskirja kohaselt on püsinud muutumatuna ligi 20 aastat.
Majanduskomisjon juhtivkomisjonina tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine lõpetati.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (563 SE) sooviti suurendada reservväelastele õppekogunemistel osalemise eest makstavat toetust, et suurendada nende kaitsetahet ja motivatsiooni. Ettepaneku kohaselt korrutataks senine toetus koefitsiendiga 1,3.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vladimir Arhipov Keskerakonna, Kalev Stoicescu Eesti200 ja Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Riigikaitsekomisjon juhtivkomisjonina tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt hääletas 48 ja vastu oli 11 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.
Istung lõppes kell 18.25.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
