Kultuuriminister Heidy Purga pidas tänasel istungil Riigikogu ees traditsioonilise aastakõne, milles tutvustas Eesti lõimumis-, kultuuri- ja spordipoliitika eesmärkide elluviimist.
Purga rõhutas, et kultuuri abil edasi antavad teadmised ja vaimsed väärtused aitavad meil säilida elujõulise ning ärksa rahvana. „Rääkimata sellest, et investeeringud kultuuri ja sporti tugevdavad nii meie rahvusvahelist mainet kui ka riigi julgeolekut,” ütles Purga oma kõnes.
Kultuuriministri kinnitusel on inimesed kultuurielus aktiivselt osalemas ning kultuuriasutustesse jõuab statistiliselt iga teine inimene. „Eelmisel aastal jõudsid Statistikaametist meieni viimase kultuuris osalemise uuringu tulemused. Selgus, et 2023. aastal osales kultuurielus lausa 79% elanikest – oleme taastunud koroonaga alanud kriiside ajastu tagasilöökidest ja jõudnud tagasi 2017. aasta tugevale tasemele. Kultuurist sai osa enam kui 891 000 vähemalt 15-aastast inimest. Kõige enam külastati kinosid (52%), kontserte (47%), muuseume (44%) ja teatreid (40%),” ütles Purga. Murekohana tõi ta aga välja, et alla 15-aastaste noorte huvi kultuuri tarbimise vastu on siiski langustendentsis.
Purga sõnul on väga oluline on väärtustada loovisikute tööd ja loomingulisust ning astuda samme nende toimetuleku toetamiseks. „Näiteks muutsime seadust, et läbi Kultuurkapitali oleks võimalik maksta sotsiaalsete garantiidega kaasnevat loometöötasu ning seda võimalust on väga palju ka kasutatud. Kõigest ühe aastaga on selle tõttu saanud seni puuduvad sotsiaalsed garantiid endale Kultuurkapitali abil ligi sada loovisikut. Teise olulise sammuna tegime 2024. aastal otsuse suurendada ka autorihüvitisfondi toetust,” ütles kultuuriminister.
Purga rõhutas, et ka keerulisematel aegadel peab riiki süsteemselt tegelema ühiskondliku sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamisega nii hariduses kui ka tööturul. Ta tõi välja, et täna elab Eestis enam kui 200 erineva rahvuse esindajaid, kes erinevustest hoolimata näevad Eestit oma koduna. Purga tõi välja, et riigi lõimumispoliitikas tuleb arvestada ka turvalisuse aspektiga. „Eri keele- ja kultuuritaustaga kogukondade puhul on tähtis, lisaks keeleoskusele, pidada silmas ka mentaliteeti ja kaitsetahet. Integratsiooni Monitooring näitas, et teisest rahvusest elanike identiteedivalik Eesti ja Lääne kultuuriruumi kasuks on varasemaga võrreldes tugevnenud, kuid selles suunas tuleb veelgi enam pingutusi teha.”
Kultuuriminister kinnitas oma kõnes, et Eesti jätkab nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil Ukraina kultuuri toetamist. „Seisame selle eest, et Euroopa Liidu Ukraina ülesehitamiseks eraldatavates vahendites ja toetusfondides oleks kultuuril vääriline koht. Toetame Ukraina kultuuri- ja spordiprojekte, osaleme ülesehitustöös koos Eesti arengukoostöö partneritega ning seisame igakülgselt Ukraina kultuuripärandi kaitsel rahvusvaheliselt. Samuti blokeerime kultuuri- ja spordikoostööd Venemaa ja Valgevenega ning nende propagandat,” ütles Purga.
Spordivaldkonna arengutest kõneledes ütles kultuuriminister, et 2024. aasta oli tegus nii sportlastele, treeneritele kui ka spordijuhtidele. Tippspordist rääkides sõnas ta: „Aasta 2024 oli Pariisi olümpia- ja paralümpiamängude aasta. Suveolümpial osales 25 Eesti sportlast 13 alal. Medalit küll ei tulnud, kuid saavutati 10 esikümne kohta 7 spordialal – see näitab meie mitmekülgsust. Paralümpiamängudel esindas Eestit 5 sportlast,” ütles Purga.
Kultuuriministri sõnul on põhjust rõõmustada, et spordiorganisatsioonide ja -koolide harrastajate arv tõusis eelmisel aastal seitsme protsendi võrra. „Samas kurvastab fakt, et jätkuvalt liigub 75% meie noortest päevas vähem kui üks tund. Oleme riigina seadnud eesmärgiks, et kaks kolmandikku elanikkonnast liiguks nädalas vähemalt kahel korral 30 minutit, kuid viimased mõõtmistulemused ütlevad, et vaid 45% inimestest liigub täna nii palju,” ütles ta. Purga lisas, et liikumisharrastuse eesmärkide saavutamiseks vaja rohkem kvalifitseeritud treenereid. „Hetkel ei ole noorte treenerite järelkasv kaugeltki piisav. Selle üheks põhjuseks on ka liiga madal palk,” väljendas kultuuriminister muret.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Liina Kersna Reformierakonna, Kadri Tali Eesti200, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
