Esimesel lugemisel oli kaks eelnõu ja vastuse sai kaheksa arupärimist.
Kaks eelnõu läbis esimese lugemise
Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.
Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi ja anda kauplejatele võimalus edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokument kaupleja mobiilirakenduses. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega. Neile jääb ka edaspidi võimalus saada dokumente paberkandjal.
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE) peamisteks eesmärkideks on muuta ILO haldusnõukogu liikmeskonda, organisatsiooni peadirektori ametisse nimetamise ja põhikirja muutmise protsessi.
Eelnõu näeb ette muuta ILO haldusnõukogu liikmeskond esinduslikumaks, mis arvestab valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Haldusnõukogus ehk peamises otsustavas ILO täitevorganis suureneb liikmete arv. Hetkel kuulub haldusnõukogusse 56 liiget, muudatuste järel on 112 liiget.
Eelnõuga muudetakse kaasavamaks ILO peadirektori ametisse nimetamise protsess, mille kohaselt nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile.
Eelnõu näeb ette ka ILO põhikirja olulisemate põhimõtete muutmise senisest suurema ILO liikmete toetusega. Eelnõu kohaselt nõuavad põhimõttelised muudatused, nagu organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamisega seotud muudatused, suuremat toetust, mis on konverentsi 3/4 häälteenamusega. Muudatuste jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest.
Seletuskirja kohaselt ei ole ILO põhikirja muudatused siiani jõustunud, kuna piisavalt palju riike ei ole neid ratifitseerinud. Põhikirja muudatused on ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st ning need jõustuvad, kui kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad. Praegu on tööstuslikult olulistest riikidest muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Eestil ei ole ühtegi takistust muudatuste ratifitseerimiseks.
ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille eesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine, inimväärse töö tagamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.
ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimine ei nõua muudatusi Eesti õigusaktides.
Vastuse sai kaheksa arupärimist
Riigikogu liikmete arupärimisele Kagu-Eesti piiriala julgeoleku kohta (nr 729), Eesti põllumajanduse tuleviku kohta (nr 730) ja Via Baltica väljaehitamise kohta (nr 734) vastas peaminister Kristen Michal.
Arupärimistele välisriikide vagunite kasutamise kohta Ukrainas (nr 740) ning tööjõu tootlikkuse, Eesti konkurentsivõime ja odavtööjõu kohta (nr 742) vastas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Arupärimistele loodusobjektide kaitsekorra ebaseadusliku muutmise kohta (nr 738), Eesti keskkonnapoliitika kohta (nr 743) ja elektrienergia tootmisvõimsuste kohta (nr 746) vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Arupärijate soovil arvati istungi päevakorrast välja arupärimine Eleringi strateegia kohta (nr 741), millele pidi vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Madis Kallas ja Lauri Läänemets.
Istung lõppes kell 22.41.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
