Täna ärkasin väsinuna. Öö oli rahutu, uni pinnapealne ja keha justkui ei leidnudki päriselt puhkust. Lootuses end veidi turgutada, läksin hommikul ujuma – tavaliselt toob see mulle kergust ja uut energiat. Aga täna… see ei kandnud. Keha jäi raskeks ja meel hajus. Mõistsin, et mõnikord ei vaja me mitte aktiivsust, vaid lubadust iseendale: täna puhkan.
Ma olen hetkel vanaema juures, kes vajab palju hoolt ja tähelepanu. Ja kuigi ma teen seda südamest, siis ka minus on inimene – väsiv, tundlik, vajav. Me kõik vajame aeg-ajalt seda vaikust, kus lihtsalt olla. Ilma et keegi midagi küsiks, ilma et peaks midagi tõestama.
Täna on see päev, kus ma hingan sügavamalt. Teen mõned postitused oma lehele www.janarkeel.eu, et hoida elus oma mõtete voogu ja kontakti teiega – inimestega, kes tunnevad, mõistavad, elavad. Isegi kui päev on raske, siis ühendus teistega kannab.
Kui sinagi tunned väsimust või sisemist raskust – tea, et sa pole üksi. Mõnikord piisab sellest, et öelda iseendale: “Ma teen täna vähem. Ma olen ikka piisav.“
💛 Olge hoitud. Olge terved. Märgake end ja üksteist, just sellisena nagu parasjagu olete.
#JanarKeel #HingeTugi #RaskedHetked #TähtisOnPuhkus #SüdamegaElu #janarkeeleu
