Prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse, et selgitada välja, kas Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Power tegevuses ilmnenud rikkumised on põhjustanud riigile kahju. Menetlus sai alguse pärast Eesti Energia erikontrolli, mis viidi läbi rahandusministeeriumi tellimusel ja avaldati 2023. aasta sügisel.
Keskkonnaamet on trahvinud Enefit Powerit 190 000 euroga, kuna ettevõtte poolt hallatavas Eesti soojuselektrijaamas rikuti 2023. aastal saasteainete ja tahkete osakeste piirväärtusi. Samuti jäeti tegemata kohustuslikud õhusaaste mõõtmised. Ettevõttel on õigus vaidlustada trahv 17. maini.
Majandus- ja korruptsioonikuritegude prokuratuuri sõnul kogutakse hetkel alles tõendeid ning kellelegi ei ole veel kuriteokahtlustust esitatud. Prokuratuur uurib, kas kellegi tegevus või tegevusetus võis põhjustada riigile rahalist kahju.
Erikontrollis toodi esile, et Enefit Poweris esines tõsiseid juhtimisprobleeme perioodil 2020–2023, sealhulgas keskkonnanõuete rikkumisi ja puudujääke riskijuhtimises. Tuvastati, et ettevõte sai vedelkütuste tuletistehingutega hinnanguliselt 176 miljonit eurot kahju.
Lisaks keskkonnarikkumisele Eesti elektrijaamas on käimas veel üks väärteomenetlus, mis puudutab pidevseire puudusi ja heitepiirnormide ületamist põlevkiviõlitööstuses. Jaanuaris määrati Enefit Powerile veel 110 000 euro suurune trahv, kuna ettevõte oli ilma loata põletanud mürgist fenoolvett Narva tootmisüksuses Enefit 140. Ettevõtte kaebus trahvi kohta jäeti Viru maakohtus rahuldamata. Neil on veel võimalik esitada kassatsioon ka riigikohtule.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra rõhutas, et menetlused oleks alustatud ka erikontrollita. Samas kiitis ta Eesti Energia uut juhtkonda, öeldes, et viimase aastaga on suhtumine ja tegevus märgatavalt paranenud – paigaldatud on lisafiltrid, tugevdatud järelevalvet ning rakendatud uusi meetmeid keskkonnamõjude vähendamiseks.
Vakra sõnul ei ole eesmärgiks trahvimine, vaid pikaajalise, keskkonnasõbraliku energiatootmise saavutamine. Ta kinnitas, et koostöö ettevõtte uue juhtkonnaga on olnud konstruktiivne ja tulemuslik.
Eesti Energia kaalub jätkuvalt võimalikku kahjunõuet endiste juhtide suhtes, eriti seoses 176 miljoni euro suuruse kahjuga, mis tekkis vedelkütuste riskimaandamistehingute tõttu. Analüüs selle kohta veel kestab ning lõplikke otsuseid pole tehtud. Samuti on lahtine, kas ja mil määral rakendub juhtkonna vastutuskindlustus.
Eesti Energia nõukogu tegevusele on samuti suunatud kriitikat, kuna 2022. aasta alguses ei reageeritud piisava hoolikusega ilmselgetele riskidele. Siiski hindas erikontroll, et nõukogu tegevusetus ei põhjustanud täiendavat kahju. Alates 2022. aasta maist on nõukogu esimees Anne Mere, kes asendas Väino Kaldoja.
Loe teisi uudiseid SIIT
