PPA teenistuslik kontroll numbrituvastuskaamerate kasutuse kohta kinnitas, et PPA on andmeid kasutanud eesmärgipäraselt, tagatud on järelkontrolli võimalus ning andmete õigeaegne kustutamine. Kitsaskohtadena tõi kontroll välja päringute põhjenduste selguse; kaamerate paigaldamisel nõutavad ohuhinnangud ning kaamerate tähistamise.
PPA peadirektor Egert Belitševi sõnul on inimeste usaldus selle vastu, kuidas politsei andmeid kasutab, süsteemi taastamise peamine eeldus: „Tegime teenistusliku kontrolli, et saada kindlus, et oleme kaameratega kogutud andmeid kasutanud sihipäraselt ning säilitanud ja kustutanud neid nõuete järgi,“ ütles ta.
Tema sõnul on tähtis, et kriminaalpolitsei saaks võimalikult kiiresti tagasi võimaluse numbrituvastust kuritegude lahendamisel kasutada ja selle nimel käib aktiivne töö. „Tõime teenistuslikus kontrollis välja ka selle, millistest õigusaktidest politsei numbrituvastust kasutades lähtunud on. Tegime siseministeeriumile ettepanekud, mis osas numbrituvastust täpsemalt reguleerida, et andmete kogumise ja kasutamise eesmärk oleks üheselt mõistetav,“ ütles Belitšev.
„Politsei kasutab kaameraid rasketes juhtumites selguse saamiseks. See võib tähendada narkokuritegude ja autovarguste lahendamist, kelmide rahakullerite tabamist, aga ka näiteks enesetapu kavatsuse teatele reageerimist. Viimasel kahel nädalal on juba ka mitmeid juhtumeid, kus numbrituvastust kasutades oleksime jõudnud kiiremini lahenduseni või inimest aidata või on info kontrollimine osutunud hoopis võimatuks,“ kirjeldas peadirektor.
Teenistusliku kontrolli käigus analüüsiti terviklikult automaatse numbrituvastussüsteemi kasutamist PPAs. Kontrolli põhifookuses oli lisaks õiguslikule alusele ka andmetöötluse ja järelevalvemeetmete vastavus kehtivate regulatsioonidega.
Peamised positiivsed järeldused:
- Numbrituvastuskaamerate andmete kasutus on logitud, logid on olemas ja annavad tegevustest selge ülevaate.
- Andmete töötlemine olnud eesmärgipärane – numbrituvastuse abil kogutud andmete kohta tehtud päringud on olnud põhjendatud ning neid on kasutatud eeskätt raskete süütegude avastamiseks.
- Ligipääs kogutud andmetele on piiratud ametnike ringil, kellel on tööalane põhjendatud vajadus süsteemi kasutamiseks.
- Andmeid säilitatakse lühiajaliselt ning sisemised mehhanismid andmete kustutamiseks toimivad.
- PPA on automaatse numbrituvastuse kasutamisel järginud politsei ja piirivalve seadust, korrakaitseseadust ning siseministri kinnitatud POLIS põhimäärust.
Kriitilised järeldused ja soovitused:
PPA-s kehtib alates 2021. aastast sisemine protseduur kaamerate paigaldamiseks, mis näeb ette ohuhinnangu koostamise enne kaamera paigaldamist. Teenistuslik kontroll tuvastas puudujääke ohuhinnangute koostamise ja säilitamise praktikas – olemasolevat protsessi ei ole alati järjepidevalt rakendatud. PPA uuendab kehtivaid ohuhinnanguid ning kehtestab nende säilitamise ja regulaarse läbivaatamise süsteemse korra.
Avalikus ruumis paiknevate kaamerate tähistamine ei ole olnud ühetaoline – ligikaudu kolmandikul juhtudest puudus kaameral videovalve silt. PPA tähistab kaamerad siltidega ning teeb ettepaneku täpsustada seadust, et videovalve tähistamise reeglid oleks ühtselt arusaadavad.
Numbrituvastuse kasutamise taastamisel muudab PPA päringute põhjenduste sisestamise, et selgituste alusel oleks järelkontrolli tegemine kiirem. Samuti seatakse sisse regulaarsed pistelised järelkontrollid n-ö juhuvalimi alusel. Seni on kontrolle tehtud riskipõhiselt ehk eelnevalt tuvastatud ohumärkide järgi.
Seni on numbrituvastuse kasutamise põhimõtted olnud reguleeritud määruse tasandil ja andmete kasutuseesmärk pole üheselt määratud. Õigusselguse tagamiseks valmistab PPA koos siseministeeriumiga ette ettepanekud, et viia senised määruse tasandil sätestatud kasutuspõhimõtted seaduse tasandile.
PPA peadirektor algatas teenistusliku kontrolli numbrituvastuse kohta tänavu 24. aprillil.
