Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontroll paljastas mitmeid puudujääke automaatse numbrituvastussüsteemi kasutamises. Avalikus ruumis paigaldatud kaamerad on tihti ilma nõuetekohase tähistuseta ning puuduvad selged ohuhinnangud ja põhjendused nende vajalikkuse kohta.
Märtsi jooksul tehti süsteemi 4576 päringut, kuid nende põhjendused olid sageli ebapiisavad ja üldsõnalised. Näiteks piirdutakse pelgalt menetluse numbriga ilma täiendava selgituseta. Selline praktika raskendab hilisemat kontrolli, kuigi kontroll ise kinnitas, et päringud olid siiski eesmärgipärased.
PPA-l puudub ülevaade kaamerate asukohtadest ja paljudel kaameratel puudub nõuetekohane teavitussilt. 175 kaamerast 52 olid tähistamata. Samuti ei ole keskset andmebaasi, mis kajastaks, millistel kaameratel on olemas kehtiv ohuhinnang.
Eraldi toodi välja, et sõidukite pikemaajalise seire lisamine nõuab oluliselt põhjalikumat õigustust, mida hetkel ei koguta süstemaatiliselt. Soovitusena tehakse ettepanek lisada põhjenduste väli ja täpsed seire perioodid.
Andmetele ligipääs on 1331 inimesel, neist pooled on seda õigust ka reaalselt kasutanud. Andmete säilitamise tähtaeg on kuni 1,5 kuud ja oma andmetega tutvumiseks tuleb pöörduda PPA poole taotlusega.
Sisekontroll algatati pärast ajakirjanduses ilmunud kriitikat ning siseminister peatas kaamerate kasutamise seni, kuni seadusandlus seda selgemalt reguleerib. Kontroll ei tuvastanud andmekaitserikkumisi, kuid toonitas vajadust süsteemi korrastamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks.
