Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra rohkem

Statistikaameti andmetel saavad mehed Eestis naistest kõrgemat palka ligikaudu 80% ametites. Kõige enam erinevad naiste ja meeste palgad keskeale lähenevate ja keskealiste seas. Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra suuremat palka.

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul näitavad 2024. aasta viimase kvartali andmed statistikaameti palgarakenduses, et Eestis on suures osas ametites meeste palk kõrgem kui naistel. Analüüs hõlmas 314 ametirühma, mille puhul nii töötavaid mehi kui naisi oli vähemalt 20. “Meeste palk oli kõrgem 261 juhul ehk 83% ametites,“ tõstis Rootalu esile. “Meeste ja naiste palk on euro pealt võrdne hambaraviõe ja hambaravi keskastme spetsialisti ametis. Naiste palk on kõrgem 52 ametis ehk ligikaudu 17% juhul,” rääkis Rootalu.

Meessoost tervishoiuteenuste juht teenib keskmiselt 2517 euro võrra rohkem

Kuigi paljude ametite puhul pole Rootalu sõnul meeste ja naiste palkade vahe väga suur, leidub ameteid, kus üks sugupool teenib teisest tunduvalt rohkem. 26 ameti puhul ehk 8% juhtudel on naiste palk meeste omaga võrreldes vähemalt veerandi võrra madalam. Näiteks meessoost tervishoiuteenuste juhid teenivad keskmiselt 6653 eurot ja naised 4136 eurot kuus. Vähemalt 25% võrra vähem teenivad naised näiteks ka infotehnoloogia erakoolitajatena (kuupalga vahe on seal 815 eurot) ning toote- ja rõivadisaineritena (vahe on 841 eurot). „Selliseid ameteid, kus naiste palk on võrreldes meeste omaga vähemalt veerandi võrra suurem, on aga vaid üks – meestest keskmiselt 1351 eurot rohkem teenib naissoost personalijuht,“ kirjeldas Rootalu.

Pooltes ametirühmades teenivad mehed vähemalt kümnendiku võrra enam

Ameteid, kus naiste palk on meeste omaga võrreldes kümnendiku kuni veerandi võrra väiksem, on kokku 133. „Saame öelda, et pooltes ametirühmades teenivad naised meestest vähemalt kümnendiku võrra väiksemat palka,“ rääkis Rootalu. „Naised teenivad meestest kümnendiku võrra rohkem 12 ametirühmas,“ lisas ta. Sellised ametid on näiteks personalitöö assistendid (palgavahe on 414 eurot) ning konverentside ja ürituste korraldajad, kus palgavahe on 400 eurot naiste kasuks.

Lisaks soopõhisele võrdlusele vaatles Rootalu palkade muutumist ka erinevates vanuserühmades, võrreldes ametigruppe, kus töötas vähemalt 20 meest ja 20 naist vanuses 25–34, 35–44, 45–54 ning 55–64 aastat. Kokku hõlmas analüüs 123 ametit.

„Kõige kõrgemad palgad on vanusegrupis 35–44 aastat. Selles vanuses mehed saavad kõige kõrgemat palka 53% vaadeldud ametitest ja naised 43% ametitest,“ kirjeldas Rootalu. Vanusegrupis 35–44 on palgatipp näiteks teadus- ja arendusjuhtidel, hambaarstidel või IKT kasutajatoe tehnikutel. Kõigi ametite peale kokku on selles vanusegrupis meeste keskmine palk 2501 eurot ning naistel 2143 eurot ning just selles vanuses on naiste ja meeste palgaerinevus ka kõige suurem. Seega saab Rootalu sõnul öelda, et kõige kõrgemat palka saavad keskeale lähenevad või keskealised mehed.

Veidi enam kui veerand ametitest nii meeste kui naiste puhul on sellised, kus kõrgeimad palgad on kõige nooremas vanusegrupis (25–34). „Kuigi ametite nimekiri siin analüüsis pole kõikne, tundub erinevaid jooniseid võrreldes, et nooremat vanust premeeritakse kõrgema palgaga sagedamini liht- ja oskustööde puhul, seda eriti meeste hulgas,“ rääkis Rootalu.

Pensioni eel palgad langevad

Palgastatistikast hakkab Rootalu sõnul selgelt silma, et vanemates vanusegruppides palgad vähenevad. Vaid 4% ametites saavad mehed kõige kõrgemat palka kõige vanemas vaadeldud vanuserühmas (55–64-aastased). Naised saavad kõige vanemas vanusegrupis kõige kõrgemat palka 6% ametitest. Sellised ametid on meeste puhul näiteks lavastajad ja produtsendid ning ülikoolide ja kõrgkoolide õppejõud. „Naiste seas on lootus vanuse kasvades lõpuks kõige kõrgemat palka saada näiteks treenerina või süsteemianalüütikuna töötades,“ kirjeldas Rootalu.

Süsteemianalüütikute näitest kinni haarates saab Rootalu sõnul näha ka erinevusi meeste ja naiste palgatrajektoorides ehk selles, kuidas palgad aja jooksul muutuvad. Naised alustavad (vanuses 25–34) selles ametis keskmiselt 3500 euro suuruse palgaga ning kõigis järgmistes vanusegruppides on nende palk keskmiselt 3800 eurot, jõudes kõrgeimale (3820 eurot) kõige vanemas vanusegrupis. „Mehed seevastu alustavad samas ametis juba kõige nooremas vanusegrupis 3800 euro suuruse keskmise palgaga, järgmistes vanusegruppides saavad palka juurde (kuni kuupalgani 4400 eurot) ning viimases vaadeldud vanusegrupis langeb nende palk naistega samale tasemele ehk 3800 euro juurde.

USA konsultatsioonifirma McKinsey hiljutisest raportist selgus, et USAs teenivad naised peaaegu kõigis ametites meestest vähem. Kadri Rootalu uuris eri sugude ja eri ametite palkasid Eesti kontekstis statistikaameti palgarakenduse abil. Rootalu võrdles 2024. aasta neljanda kvartali andmeid ning võrdluse all oli 314 ametirühma, kus töötavaid mehi ja naisi oli vähemalt 20. Analüüs põhines täistööajale taandatud brutokuupalkadel.

Soolise palgalõhe ehk meeste ja naiste brutotunnipalga erinevuse värsked andmed avaldab statistikaamet 24. aprillil.