Pühapäeval toimunud Poola presidendivalimised lõppesid erakordselt tasavägise tulemusega. Pärast kõikide häälte kokkulugemist selgus, et võitjaks osutus rahvuskonservatiivist ajaloolane Karol Nawrocki, kes kogus 50,89% häältest, edestades napilt Varssavi liberaalset linnapead Rafal Trzaskowskit, kes kogus 49,11%.
Valimised kujunesid äärmiselt pingeliseks. Kui vahetult pärast hääletamist näitasid küsitlused Trzaskowski nappi edu (50,3%), siis hiljem kinnitasid ametlikud tulemused Nawrocki võitu. Mõlemad kandidaadid kuulutasid end esialgu võitjaks.
Esimene voor, kus osales 13 kandidaati, andis Trzaskowskile 31% ja Nawrockile 30%. Teine voor muutus rahva silmis de facto referendumiks peaminister Donald Tuski Euroopa-meelse valitsuse usaldusväärsuse kohta. Nawrocki kampaanialoosung “Poola ennekõike, poolakad ennekõike” peegeldas tugevat rahvuslikku hoiakut ja euroskeptilist vaadet.
42-aastane Nawrocki, kes on Poola Mäluinstituudi juht ja poliitikas uustulnuk, rõhutas kampaanias, et riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika peab eelistama poolakaid, sealhulgas ukrainlastest põgenike arvelt. Ta on Poola ajakirjanduse andmetel ka Venemaa poolt tagaotsitav, kuna juhtis Nõukogude sõjamonumentide eemaldamise kampaaniat.
Kuigi Poola presidendi roll on suuresti tseremoniaalne, on presidendil oluline vetoõigus, mida senine riigipea Andrzej Duda on kasutanud edukalt mitmete valitsusreformide blokeerimiseks. Duda teine ametiaeg lõpeb 6. augustil, ja Nawrocki võit viitab sellele, et Poola jätkab senist rahvuskonservatiivset kurssi.
Trzaskowski, kes lubas toetada Tuski demokraatlikke reforme, pidi vastu võtma napi kaotuse. Reformide hulka kuulus muu hulgas katse leevendada Poola rangeid abordiseadusi, kuid Duda veto tõttu ei ole neid suudetud ellu viia.
Välispoliitiliselt on mõlemad kandidaadid rõhutanud Ukraina toetamist Venemaa agressiooni vastu. Samas on nende seisukohad NATO laienemise osas erinevad: Trzaskowski peab Ukraina liitumist NATO-ga hädavajalikuks, Nawrocki aga ütles kampaania lõpus, et ei ratifitseeriks seda liikmelisust, kuna see võib viia Poola konflikti Venemaaga.
Valimised jälgisid tähelepanelikult nii Ukraina, Venemaa, USA kui ka Euroopa Liit. Eriti oluline oli nende tulemus Poola tuleviku suuna mõistmiseks – kas riik jätkab konservatiivset rahvuslikku joont või naaseb Euroopa-meelsele suunale.
Kuigi Nawrocki kandideeris formaalselt sõltumatuna, toetas teda aktiivselt rahvuslik Õiguse ja Õigluse erakond (PiS), kelle võimult kõrvaldasid 2023. aasta sügisel parlamendivalimistega Tuski juhitud jõud. Nawrocki võit näitab, et konservatiivne ja rahvuslik tiib on Poolas endiselt tugevalt esindatud ning Tuski valitsuse jaoks kujuneb presidendiga koostöö keeruliseks.
Lisaks sisepoliitilisele mõjule on valimistel ka rahvusvaheline tähendus – USA ekspresident Donald Trump avaldas avalikult toetust Nawrockile, mis võib viidata uuele geopoliitilisele realiteedile transatlantilistes suhetes.
