Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse politseinikud pidasid aprilli lõpus kinni viis 18–23-aastast noort inimest, keda kahtlustatakse raha välja petmises. Ühtekokku tekitati 40 kelmusega kahju ligi 500 000 eurot.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Elari Haugase sõnul osales menetluses kogutud info põhjal viis noort, kellest mõned olid tegude toimepanemise ajal veel alaealised. Noored tegutsesid üle Eesti alates möödunud aasta septembrist. „Kahtlustuse järgi olid noored kullerite rollis. Nad transportisid sularaha ja kaarte ning võtsid sularahaautomaatidest raha välja,“ selgitas Haugas.
„Kahtlustuse järgi nägi skeem ette, et kannatanutele helistati reeglina vene keeles ning esitlesid end erinevate asutuste töötajatena, näiteks mõne pangatöötajana või telefonisideoperaatorina ja palusid kinnitada SMART-ID PIN-koodid. Paljud inimesed seda ka tegid, mille tagajärjel said petturid ligipääsu inimeste pangakontodele, võeti inimeste nimele kiirlaene, sularahaautomaadist sularaha välja ja kanti raha erinevatele kontodele.“ rääkis Haugas.
Samuti oli juhtumeid, kus inimestel paluti oma pangakaart pakiautomaati toimetada või lepiti kokku kohtumine pangakaardi üleandmiseks inimese kodusel aadressil. Põhjuseks toodi, et pangakaart on vaja taaskäivitada või vana hävitada ning paari päeva pärast saadetakse tagasi uus pangakaart, misjärel said petturid inimeste kaardilt sularaha välja võtta. „Läbiotsimiste käigus leiti noortelt ligi 40 pangakaarti, mis kuulusid teistele inimestele,“ ütles Haugas.
Kelmuses kahtlustatavad olid politsei jaoks varasemalt tuttavad seoses väärtegude toimepanemisega. Seda, kas ja mitme juhtumiga võivad noored veel olla seotud, selgitatakse välja kriminaalmenetluse käigus, mida viib läbi Põhja prefektuur ja juhib Põhja Ringkonnaprokuratuur. Kahtlustatavad viibivad praegu vahi all.
Haugase sõnul kelmuste eest ei ole keegi kaitstud ning kelmuste ohvriteks võivad langeda nii nooremad kui ka eakamad, nii eesti keelt kui ka vene keelt kõnelevad inimesed. „Kõigil inimestel tasub tähelepanelik olla. Väga oluline on rääkida oma lähedastega ning hoida neid kursis hetkel levivate petuskeemide ja võimalike ohtudega. Mida rohkem inimesed räägivad ja hoiatavad üksteist, seda raskem on petturitel enda eesmärki täita,“ lisas Haugas.
„Mitte mingil juhul ei tohi telefoni teel jagada enda isiklikke ega pangakontoga seotud andmeid. Kindlasti ei tohi kellegi palvel kuhugi sisestada ka enda PIN-koode. Samuti tuleb vältida võõrastega enda koduse aadressi jagamist, rahaliste tehingute tegemist ning võõrastele sularaha andmist. Kahtlase kõne saades on see mõistlik kohe lõpetada,“ sõnas Haugas.
Kriminaalmenetlus on küll pooleli, kuid ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann paneb noortele südamele, et hõlptulu taga võib end peita hoopis suurem vastutus: „Noore jaoks võib paarikümne- või mõnesajaeurose teenistuse eest siin-seal pakikeste järel käimine näida lihtsa teenimise võimalusena. Nad ei mõista, et suurte võrgustike tegelikud eestvedajad kasutavaid neid lihtsalt ära, sest rahapakkide-pangakaartide transportimine ning sularaha väljavõtmine on kelmuste toimepanemise ahelas ühed kõige suurema riskiga tegevused.“
Neare-Vaarmann rõhutab, et arusaam, nagu teole kaasaaitamise eest ei saaks karistada, ei pea paika: „Sõltuvalt asjaoludest võib osavõtjat oodata sama karistus, mis kuritegu planeerinud ja endale kaaslasi otsinud täideviijatki.“
About The Author
Discover more from EluLife
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
