Politsei- ja Piirivalveamet on aastaga teinud ligi 47 600 päringut numbrituvastuskaamerate andmebaasi, kasutades neid peamiselt raske ja peitkuritegevuse uurimisel. Vaatamata sellele, et siseminister peatas ajutiselt nende kaamerate kasutamise, kinnitab PPA, et tegemist on tõhusa tööriistaga turvalisuse tagamisel.
PPA kinnitusel oli enne peatumist töös 175 numbrituvastusega avalikku kaamerat, mis keskmiselt salvestasid kuus umbes 20 miljonit kaadrit sõidukite registreerimisnumbritega. Need andmed säilitatakse poolteist kuud ja kirjutatakse seejärel üle.
PPA on andmebaasi suurim kasutaja, kuid ka maksu- ja tolliamet on teinud märkimisväärselt päringuid – aasta jooksul üle 23 000. Ainuüksi tänavu märtsis tegi PPA 4576 päringut, millest üle 65% olid seotud raske kuritegevusega nagu narkokuriteod, korruptsioon ja seksuaalkuriteod. Lisaks tehti tuhandeid päringuid varavastaste kuritegude ja erinevate kadumisjuhtumite uurimiseks.
Ligipääs süsteemile on pea 900 politseiametnikul, kellest viimase aasta jooksul on seda kasutanud umbes pooled. Ligipääsu saavad ainult need, kellel on selleks tööalane vajadus – näiteks uurijad, analüütikud ja operatiivüksuste juhid.
Kaamerate paiknemine on ebaühtlane – enamik asuvad Harjumaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Hiiumaal ning mitmetes väiksemates linnades neid ei ole.
PPA peadirektor Egert Belitšev rõhutas, et tegemist ei ole ainult tehnilise vahendiga, vaid julgeoleku seisukohast kriitilise tööriistaga. Ta tõdes, et tuleb leida tasakaal privaatsuse ja turvalisuse vahel, kuid rõhutas vajadust taastada süsteemi kasutus seaduslikul alusel.
Süsteemi ajutise peatamise põhjuseks on õiguskantsleri ja andmekaitseinspektsiooni viited puudulikule õiguslikule raamistikule. Siseminister Igor Taro peatas süsteemi töö, kuni seadusandluses viiakse sisse vajalikud muudatused.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
