Politsei arendab automaatseid jälgimissüsteeme, kuid andmekaitsjad on mures

Politsei- ja piirivalveamet koos siseministeeriumiga arendab isemõõtvat patrullautot, mis suudab tuvastada liiklusrikkumisi otse sõidukis asuva jälgimisseadme abil. Samal ajal plaanib riik üleriigilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku. Kuigi eesmärgiks on liiklus- ja avaliku korra parem jälgimine, tekitavad need lahendused andmekaitse seisukohalt küsimusi.

Tulevikus ei pea politsei enam käsitsi kiirust mõõtma, kuna liiklusrikkumisi fikseeriv seade integreeritakse patrullautodesse. See võimaldab lisaks kiiruseületamistele tuvastada ka muid rikkumisi, näiteks kõrvaliste tegevustega tegelemist, turvavöö mittekasutamist ja punase fooritule eiramist.

“Iga kord, kui politseisõiduk on töös, suudab see automaatselt tuvastada rikkumisi, mõõta kiirust ja edastada trahviteated infosüsteemi,” selgitas kogukonna politseitöö grupi teenuse omanik Sirle Loigo.

Lisaks kavandab siseministeerium üleriigilist valvekaamerate võrku, mis toetab näo- ja numbrituvastust. Vastavaid analüüse plaanitakse lõpule viia aastaks 2027. Siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsa sõnul areneb jälgimistehnoloogia kiiresti ning pakub laialdasi võimalusi kuritegude avastamiseks ja ennetamiseks.

Kuid õiguseksperdid ja andmekaitsjad hoiatavad, et selline ulatuslik jälgimine võib minna vastuollu inimeste privaatsusõigustega. Vandeadvokaat Carri Ginteri hinnangul on probleemiks andmete säilitamine ja võimalik väärkasutus.

“Üks ühiskonna põhiväärtusi on inimese õigus privaatsusele. Näiteks on politsei andmebaasis endiselt alles minu alaealise tütre foto, kuigi ta pole ühtegi õigusrikkumist toime pannud. See näitab, et andmekaitse reeglid vajavad parandamist,” tõi Ginter välja.

Politsei kinnitab, et isemõõtvad patrullautod ei riiva inimeste õigusi, kuna need fikseerivad ainult rikkumisi. Ka siseministeerium rõhutab, et eesmärk pole luua totalitaarset järelevalvesüsteemi, vaid kasutada tehnoloogiat turvalisuse tagamiseks.

Samas eeldab jälgimissüsteemide kasutuselevõtt mitmeid seadusemuudatusi, sest kehtiv õigusraamistik ei võimalda neid praegu täielikult rakendada.