Riigikontrolli värske audit paljastab, et riigil jäi 2024. aastal kasutamata 1,7 miljardit eurot ehk ligikaudu 8,7% eelarvest. See summa kanti edasi 2025. aastasse, kuid sellega kaasnes mitmeid seaduserikkumisi, venitamisi ja läbipaistvuse puudumist. Võrreldes aasta varasemaga on kasutamata jäänud summa kasvanud 130,8 miljoni euro võrra.
Seaduse rikkumised ja eelarvejääkide lohakas käsitlemine
Riigiasutustel kulub eelarveaasta jääkide selgitamiseks endiselt kuni pool aastat. See tähendab, et reaalne arusaam sellest, kuhu raha jäi, tekib liiga hilja. Riigikontroll toob välja, et siseministeerium, justiitsministeerium ja kliimaministeerium kandsid 2025. aastasse üle ka 2023. aasta jääke. Seadus lubab kasutada vahendeid ainult ühe eelarveaasta võrra edasi, mistõttu selline praktika on otseses vastuolus kehtiva korraga.
Probleem pole ainult ülekandmises. Näiteks regionaal- ja põllumajandusministeerium ning kliimaministeerium muutsid jääkide jaotust pärast seda, kui käskkirjad olid juba kinnitatud. See tähendab, et raha sihtotstarvet muudeti, mis on üldjuhul keelatud ja rikub nii läbipaistvuse kui ka usaldusväärsuse põhimõtteid.
Valitsuse reserviga seotud eksimused
Eriti kriitiline on olukord valitsuse reserviga. 2024. aastal kasutamata jäänud reservi osa kinnitati alles 30. juunil 2025, pool aastat pärast eelarveaasta lõppu. Lisaks kandis rahandusministeerium üle 36,3 miljonit eurot rohkem, kui seadusega lubatud. See viitab süsteemsele nõrkusele kontrollimehhanismides ja tekitab küsimuse, kas eelarvevahendeid juhitakse vastutustundlikult.
Kaitseministeeriumi võimekus on küsitav
Auditis osutati eraldi ka kaitseministeeriumile, mille võimekus kiiresti kasvava eelarvega toime tulla on puudulik. Kuigi riigi raamatupidamine tervikuna on valdavalt hästi korraldatud, on kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruanne jätkuvalt probleemne. Riigikontrolli hinnangul kahjustab see eelarve täitmise usaldusväärsust.
Riigisiseste toetuste jagamine vajab muutust
Riigisiseste toetuste jagamise praktika on samuti jätkuvalt ebapiisav. Toetusi jagatakse sageli ajalooliselt väljakujunenud summade alusel, ilma sisukate põhjendusteta. Toetuse saajatelt ei küsita alati taotlusi ega selgitusi, kuidas raha kasutatakse. See tähendab, et raha jaotub inertsist, mitte tegelike vajaduste alusel.
Rahandusministeerium on lubanud põhimõtteid üle vaadata ning välja on töötatud riigieelarve seaduse muutmise eelnõu, mis täpsustaks toetuste jagamise reegleid. Riigikontrolli sõnul peab seletuskiri olema ühtsem ja läbipaistvam, sisaldades täpseid andmeid selle kohta, kellele, kui palju ja millistel alustel toetust antakse.
Kokkuvõte
Riigikontrolli audit toob selgelt välja, et riigil on suur probleem eelarvejääkide juhtimisega. 2024. aastal jäeti kasutamata 1,7 miljardit eurot, millele ei leitud õigel ajal rakendust. Summade ülekandmisel eksiti seaduse ja juhiste vastu, raha sihtotstarvet muudeti ja valitsuse reservi kasutati seadusega ettenähtust rohkem. Kui regulatsioonid ei vasta tegelikele vajadustele, tuleb need muuta, aga seni peab valitsus ja ministeeriumid tagama, et seadust järgitakse. Läbipaistvus ja sihipärasus ei tohi jääda loosungiteks, vaid peavad muutuma riigi raha kasutamise igapäevaseks normiks.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
