Poevarguste sagenemist kinnitavad nii politsei kui ka kaupmehed. Kui varem tegid poodidele peavalu peamiselt alkoholi pihta pannud elu hammasrataste vahele jäänud inimesed või sarivargad, kes müüsid saadud kaupa edasi, siis nüüd on üha sagedamini vargil ka täiesti tavalised inimesed tänavalt. Teema oli fookuses ETV saates Impulss.
Ettevõtja Oleg Gross nentis, et varguseid on märkimisväärselt rohkem just kuu lõpus, enne palkade ja toetuste laekumist. “Siis on varguseid selgelt rohkem,” ütles ta. Politsei- ja piirivalveameti menetlustalituse juht Anders Allandi kinnitas, et tänavu on registreeritud juba 764 poevargust rohkem kui mullu samal ajal. “See on väga selge tõusutrend,” märkis ta.
Kaupluseketi A1000 sisekontrolli juht Veiko Vares lisas, et vargil ei käi enam ainult professionaalsed vargad, vaid täiesti tavalised inimesed, kes võtavad korduvalt toiduaineid. “See läbilõige on väga kirju – isegi õpetajaid oleme kinni pidanud,” nentis Gross. Paljud tunnevad oma teo pärast häbi, kuid rahapuudus sunnib tegutsema.
Viking Security videovalvekeskuse juht Sander Nurgamaa tõi välja, et sagenenud on igapäevakaupade vargused ja sageli ei piirduta ühe tootega. Näiteks on kaadreist näha, kuidas lapsed avavad poest varastatud juustupaki kohe väljaspool ust ja söövad selle ära.
Üllatuslikult on üks enim varastatud toiduaineid piim – sageli jääb see iseteeninduskassas “kogemata” skaneerimata. Tavaliselt üritatakse aga teadlikult pihta panna kallimaid tooteid ja korraga mitu. Turvatöötajad jälgivad seetõttu eriti tähelepanelikult iseteeninduskassasid, kus “vigade” kõrval toimub ka sihilik varastamine.
Vares meenutas juhtumit, kus üks paar sõitis autoga mööda Tallinna ja jättis korduvalt kallimad tooted kassast välja. “Vorstileti juurest võeti suitsuvorst, aga kassasse jõudis ainult piim, sai, kartul ja mandariinid,” kirjeldas ta.
Valvekaamerate abil jälgitakse kahtlustäratavaid ostlejaid päevade kaupa. Vargus loetakse aga toimepanduks alles siis, kui inimene lahkub poest maksmata. Eestis ligi sada poodi jälgivas valvekeskuses fikseeritakse iga päev kümneid juhtumeid, enim neist Lasnamäel, Kohtla-Järvel ja Narvas.
Gross tõdes, et enamik vargaid jääb siiski tabamata, sest kogenumad oskavad kaamerat vältida. Politsei nendib omakorda, et väikese kahju korral ei pruugi poed süüteoteadet esitada – see nõuab rohkem ressurssi, kui juhtumist saadav kasu.
Arutelud käibemaksumäära langetamise üle on taas päevakorras. Vares usub, et see muudaks inimeste ostuvõime paremaks, kuid Nurgamaa sõnul varastatakse lisaks toidule ka kosmeetikat, šampoone ja mänguasju – seega aitaks pigem üldisem hinnalangus.
Gross leiab, et väiksema sissetulekuga inimesi tuleks vähem maksustada. “Näeme selgelt, et kuu lõpus väheneb ostjate arv 10–15 protsenti päevas. Inimese söögiisu ei kao, aga raha lihtsalt ei jätku,” ütles ta.
Tõsiasi on, et kõik varastatud võipakid, vorstid, šampoonid ja pesukapslid maksab lõppkokkuvõttes kinni aus ostja.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
