Peegel ei näita kunagi ainult nägu. Ta näitab seda, mida me ei taha näha, ja vahel ka seda, mida oleme kaua otsinud. Kui seisad peegli ees, ei vaata sa lihtsalt oma silmadesse – sa kohtud iseendaga. Mitte selle versiooniga, mida maailmale näitad, vaid selle vaikse, haavatava ja ausa olemusega, kes elab su südame varjus.
Peegelpilt on aus. Ta ei valeta, kuid ta ei räägi ka otse. Ta sosistab, vihjab ja paneb sind tundma. Kui sul on sees rahutus, peegel muutub uduseks; kui su meel on rahulik, näed end selgemalt. Nii nagu vesi, peegel näitab ainult seda, mis on tema ees — ent kui julged vaadata sügavamale, näed seal midagi, mis ulatub kaugemale füüsilisest kujust.
Iga korts, iga vari peeglis jutustab loo — mitte ajast, mis möödub, vaid tarkusest, mis kasvab. Mõnikord näeme oma valu ja arvame, et peegel on julm. Tegelikult ta lihtsalt kutsub sind üles leppima iseendaga, nägema ilu ka murtuses, tugevust ka haavatavuses.
Peegelpilt ei oota sinult täiuslikkust. Ta ootab, et sa näeksid. Et sa mõistaksid, et ilu algab hetkest, kui lõpetad enda parandamise ja hakkad end tundma. Kui vaatad peeglisse, ära küsi: „Kas ma olen piisav?“ Küsi hoopis: „Kes ma tegelikult olen, kui keegi ei vaata?“
Sest alles siis, kui julged kohtuda iseendaga ilma maskideta, hakkab peegel naeratama. Mitte sellepärast, et ta muutus, vaid sellepärast, et sina näed lõpuks tõeliselt.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
