Peaminister Kristen Michali sõnul kaalub valitsus võimalikke muudatusi maksupoliitikas, kui riigile laekub oodatust rohkem maksutulu. Tema sõnul võiks lisavahendeid suunata kas riigikaitsesse – mis on praegu eelarve suurim kasvuallikas – või kasutada neid tulumaksukoormuse leevendamiseks. Ühe variandina tõi Michal välja plaanitava tulumaksutõusu ärajätmise 2026. aastast.
Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) kinnitas saates “Uudis+”, et maksulaekumised on olnud prognoositust paremad, mistõttu võib kõne alla tulla ka mõne maksutõusu ärajätmine või isegi maksude langetamine.
Valitsus teeb otsused pärast 26. augustil avaldatavat rahandusministeeriumi majandusprognoosi. Michali sõnul on valitsuse selge eesmärk jätta inimestele rohkem raha kätte. Ta rõhutas, et valitsus ei eelista käibemaksuerandeid, kuna need ei pruugi reaalselt tarbijani jõuda ning tekitavad lisariske eelarvele.
“Kui inimene saab maksukergenduse kaudu rohkem raha kätte, siis see jõuab temani täies ulatuses. Käibemaksueranditega kaasneb alati küsimus, kui palju sellest tegelikult jõuab tarbijani,” selgitas Michal.
Tulumaksukoormuse leevendamiseks tõi peaminister esile kaks võimalust: kaotada maksuküür või loobuda 2026. aastaks kavandatud tulumaksutõusust. Ta rõhutas, et neid samme saab astuda ainult juhul, kui riigil on tagatud piisavad vahendid riigikaitse kulude katmiseks.
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) märkis omalt poolt, et kuigi maksulangetused oleksid populaarsed, tuleb meeles pidada, et kaitsekulutuste tõus tähendab riigile märkimisväärset lisavõlakoormat. “Valitsus on otsustanud tõsta kaitsekulutusi üle viie protsendi SKT-st, mis tähendab, et osa sellest tuleb katta laenurahaga,” sõnas Tsahkna.
Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond) tervitas ideed loobuda tulumaksutõusust, nimetades seda majandusarengu ja konkurentsivõime seisukohalt õigeks sammuks. Ta märkis, et maksukonkurents on reaalne ning Eesti positsioon on viimastel aastatel nõrgenenud, eriti võrreldes Soome ja Leeduga, kus ettevõtte tulumaksumäärad on madalamad.
Sõerdi sõnul on oluline, et Eesti jääks investoritele atraktiivseks. “Kui me järgmisel aastal tõstame tulumaksumäära 24 protsendile, muutub ka dividendide maksustamine vähem soodsaks. Peaministri ettepanek jätta see muutus ära aitaks säilitada Eesti konkurentsivõimet,” ütles ta.
Lisaks tõi Sõerd välja, et Soome on hiljuti langetanud ettevõtte tulumaksu 24 protsendilt 20 protsendile ja kaalub edasist langetamist. Leedus on tulumaksumäär vaid 16 protsenti. “See näitab, et konkurents on tihe ning me peame oma maksupoliitikat sellele vastavalt kohandama.”
Käibemaksuerandite osas jäi peaminister skeptiliseks, viidates uuringutele, mis näitavad, et madalam käibemaks ei pruugi viia hindade languseni. Michali sõnul on hinnatõusu taga sageli jaekaubanduse marginaalid ja tooraine kallinemine, mitte käibemaks.
Ka välisminister Tsahkna kinnitas, et Eesti 200 ei toeta toiduainete käibemaksuerandit, nimetades seda populismiks. “Sellised erisused ei anna tarbijale tegelikku võitu, kuid tähendavad riigile suurt tulukaotust,” rõhutas ta.
Valitsuse eesmärk on Michali ja Tsahkna sõnul pigem inimeste sissetulekute suurendamine, mitte keeruliste ja vähetõhusate maksusoodustuste loomine. Augusti lõpus avaldatav uus majandusprognoos saab määravaks järgmiste maksupoliitiliste otsuste tegemisel.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
