Pärast mõnda aega hakkad eristama käte põimumist hingede liitumisest ning mõistad, et armastus ei ole tuginemine ja seltskond pole pelgalt pelgupaik. Sa taipad, et suudlus ei ole leping ja kingitus ei ole lubadus. Õpid kaotusi vastu võtma väärikalt, pea püsti, pilk tulevikku suunatud, südames rahu, mitte lapse meelehärm.
Sa õpid rajama oma teid olevikus, sest homse vundament on liiga ebakindel, et sellele kindlalt loota. Aja jooksul taipad, et isegi päike võib kõrvetada, kui temalt liialt nõuda, ning Sa hakkad ise oma aeda hooldama ja oma hinge kaunistama, ootamata, et keegi teine tooks sulle lilli. Ja siis taipad – Sa saad hakkama, oled tugev ja hindamatu väärtusega!
