Täna on päev, mil elu sosistab, mitte ei karju. On aeg aeglustada ja kuulata neid vaikseid, peaaegu tajumatuid sõnumeid, mida maailm sulle saadab – tuule pehme liikumine akna taga, linnulaul, mis kõlab nagu tervitus just sulle, või päikesekiir, mis libiseb üle su näo ja tuletab meelde, et elu on ilus ka kõige vaiksemates hetkedes.
Pühapäev on alati kutsunud hinge puhkama. Aga täna, 6. aprillil, on selles pühapäevas midagi enamat. See päev ei soovi, et sa teeksid või saavutaksid. See kutsub sind lihtsalt olema. Olema aus enda vastu. Olema kohal oma kehas, oma tunnetes, oma hetkes.
Kui sa viimastel nädalatel oled tormanud, muretsenud, püüdnud olla kõigile kõike, siis täna on aeg küsida: “Mida vajan mina?” See pole isekas küsimus. See on vajalik. Kui sa ei hooli endast, kui sa ei täida enda tassi, siis ühel hetkel pole enam midagi jagada. Inglid ja elu ise tuletavad sulle täna meelde, et sul on õigus puhata. Sul on õigus öelda “ei”. Sul on õigus öelda “jah” kõigele, mis toidab su hinge.
Täna võivad pinnale tõusta mõtted, mida oled edasi lükanud. Võib-olla oled tundnud end viimasel ajal üksildasena või tühjana. Võib-olla on olnud liiga palju hetki, kus sa oled andnud endast rohkem, kui saad endale lubada. Ja see on okei. Sa oled inimene. Sa oled tundlik, hingega olend, kellel on lubatud tunda ja väsida. Tänane sõnum sulle on: “Luba endal tunda kõike. Isegi väsimust. Isegi segadust. Sest läbi nende kihtide jõuad sa tagasi iseendani.”
Päev soosib sisekaemust. Võta hetk, istu vaikselt, sule silmad ja hinga sügavalt. Kuhu su hing sind täna juhatab? Mis vajab sinus rohkem ruumi? Mis vajab lahkumist? Võib-olla tuleb sul mõni nimi pähe – keegi, kellele tahaksid andestada või kellelt vajaksid andestust. Võib-olla meenub unistus, mille oled peitnud sügavale sahtlipõhja, sest argipäev on selle alla matnud. Täna on aeg need unenäod välja otsida, tolmust puhtaks puhuda ja neile taas elu sisse hingata.
Ka füüsiline keha vajab tähelepanu. Võib-olla piisab vaid jalutuskäigust, soojast vannist või mõnusast lõunauinakust, et su sees toimuks väike ime. Iga väike enese eest hoolitsemise tegu on justkui vaikne palve elule: “Ma olen väärt hoolt. Ma armastan ennast piisavalt, et aeg maha võtta.”
Täna pole vaja “ära teha”, vaid lubada olla. Lubada endal tunda, lubada endal paraneda, lubada elul sind toetada. Sa ei pea kõike teadma ega kõike kontrollima. Mõnikord on suurim vägi just selles, kui julged usaldada elu kulgu, isegi kui sa ei näe veel kogu teekonda.
Tänane kinnitav sõnum sulle:
“Ma usaldan elu voogu. Ma olen hoitud. Ma olen rahus enda sees.”
Olgu see päev sulle nagu pehme tekk, mis katab su hinge ja lubab sul hetkeks lihtsalt puhata. Märka imesid, mis sünnivad vaikuses. Sest täna räägib vaikus rohkem kui tuhat sõna.
