Tänane päev kutsub sind tagasi enda keskmesse. Kui välismaailm tundub veidi külm ja kõle, nagu kevadhommik, mil päike küll paistab, kuid õhk on veel jäine, siis sisemine tuli – nagu see, mille sa hommikul kaminasse süütasid – on just see, millele täna toetuda.
Elus on hetki, kus vaikuses peitub kõige valjem hääl. Võib-olla oled viimastel päevadel tundnud väikest väsimust, justkui ei jaksaks enam pingutada samas rütmis. Kuid täna annab universum sulle võimaluse hingata sügavamalt. Mitte ainult õhku, vaid elu ennast.
Iga samm, mida sa oled seni astunud, on olnud vajalik. Isegi siis, kui mõni neist viis mööda valusaid radu, olid need õpetused – kasvu allikad, mis nüüd tasapisi hakkavad vilju kandma. Kui oled vahel tundnud, et annad rohkem kui vastu saad, siis tea: see, mis sa välja kiirgad – olgu see soojus, hool või ausus – ei lähe kunagi kaduma. Ta leiab tee tagasi, just õigel hetkel.
Täna oleks hea aeg kuulata rohkem oma sisetunnet. Mis kutsub sind? Mis vajab veel andestamist, lahtilaskmist või lihtsalt äratundmist? Kui kuskil hingesopis on mõni vana valu, ära sunni seda kaduma – lihtsalt kuula teda. Mõnikord paraneb haav kiiremini siis, kui ta saab lõpuks rääkida.
Samuti on see päev hea mõtete puhastamiseks. Nii nagu kaminatuli põletab ära vana puidu, lase tänastel sisekaemustel põletada ära ka need mõtted, mis enam ei teeni sinu teekonda. Tee ruumi uuele. Sinu sees on tarkust rohkem, kui ehk oskad endale tunnistada.
Kui tunned, et vajad tuge, siis tea – sa ei ole üksi. Isegi siis, kui maailm tundub vaikne, on olemas hääletu side nende vahel, kes üksteist mõistavad. Julge avada oma süda – olgu sõbrale, päevikule või iseendale. Päris ausus on kõige suurem vabanemine.
Päeva lõpus süüta taas tuli – olgu see päris leek või küünal – ja mõtle: mida sa täna õppisid? Mille eest saad olla tänulik? Mis väikest rõõmu võid hommegi kaasas kanda?
