Elus on vaid üks kindel viis tõelise õnneni jõudmiseks – see seisneb võimes lõpetada muretsemine asjade üle, mida me ei saa oma tahtega kontrollida. Me kipume sageli koormama end mõtetega ja muredega, mis ei ole meie kätes. Olgu selleks minevik, mida ei saa muuta, või tulevik, mida ei saa ennustada – need on just need hetked, kus muretsemine tundub loomulik, kuid see on kasutu. Õnn peitub võimes vabaks lasta ja aktsepteerida, et mõned asjad lihtsalt juhtuvad väljaspool meie mõjuulatust.
Kui me suudame seda mõista, muutub elu palju kergemaks ja sisukamaks. Me hakkame keskenduma sellele, mida me tõepoolest suudame muuta – oma mõtetele, suhtumisele ja tegudele. See ei tähenda, et me loobume püüdlustest või sihtidest, vaid vastupidi – see annab meile rohkem energiat tegeleda nende asjadega, mis on meie kontrolli all, ja vabastab meid tühjast stressist. Lõpuks leiame rahu ja rahulolu, sest mõistame, et õnn ei tulene sellest, mis meie ümber toimub, vaid sellest, kuidas me sellesse suhtume.
Muretsemine, mis ei aita lahendust tuua, on vaid illusioon, mis hoiab meid tagasi. Tõeline vabadus ja õnn saavad alguse hetkest, mil me suudame lasta lahti asjadest, mida me ei saa muuta, ja keskenduda oma elu positiivsele loomisele.