Ohtlike võõrliikide nimekiri täieneb 26 uue liigiga 

Euroopa Liidu ohtlike võõrliikide nimekirja täiendati 26 uue liigi võrra, kellest osade levik Eestis võib kahjustada siinse looduse tasakaalu.  

“Võõrliikide nimekiri on eelkõige ennetav ehk koondab taimed, imetajad, linnud kui kalad, kelle toomine meie loodusse võib mõjuda juba tuttavatele liikidele kui mitte kohe, siis pikas perspektiivis hävitavalt,“ ütleb Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi.  

Eesti jaoks on oluline kolme pargitatra liigi lisandumine nimekirja. Kuigi Eestis on siseriiklikult nende kasvatamine ja müük olnud keelatud juba 2007. aastast, kehtestatakse keeld nüüd üle Euroopa Liidu. Kolm pargitatra liiki on: vooljas pargitatar (jaapani kirburohi), sahhalini pargitatar ja värd-pargitatar. 

Nimekirjast leiab Soomes ja Venemaal leviva Kanada kopra, keda küll Eestist ei ole veel leitud, kuid kelle tulekut siinsesse faunasse loodetakse määrusega ära hoida. „Samuti lisandus nimekirja mink, keda tuuakse sageli välja kui üht Euroopa kõige hullemat võõrliiki, kes mõjutab euroopa naaritsat, aga ka linde ja kahepaikseid. Mingi lisandumine on karusnahatööstuse vastuseisust hoolimata suur samm,“ lisab Linnamägi.  

7.08.2025 lisanduvad nimekirja järgmised liigid: 

• Veetaimed: lõunavesikas (Crassula helmsii), jaapani merihein (Nanozostera japonica / Zostera japonica)
• Maismaataimed: mearnsi akaatsia (Acacia mearnsii), harilik paberimooruspuu (Broussonetia papyrifera), ronikakar (roniv ristirohi) [Delairea odorata], vooljas pargitatar (Jaapani kirburohi) [Reynoutria japonica], sahhalini pargitatar (Reynoutria sachalinensis), värd-pargitatar (Reynoutria x bohemica)
• Imetaja: tähnikhirv (Cervus nippon)
• Linnud: hiina mainakuldnokk (Acridotheres cristatellus), punapõsk-bülbül (Pycnonotus jocosus)
• Kalad: idavingerjas (Misgurnus anguillicaudatus), marmorvingerjas (Misgurnus bipartitus)
• Veeselgrootud: amuuri meritäht (Asterias amurensis), destruktorvähk (Cherax destructo), aasia ematigu (Cipangopaludina chinensis), kalingurvähk (Faxonius immunis), lame kerskodalane (Marisa cornuarietis), väike mõhkkarp (Mulinia lateraalis)
• Maismaaselgrootud: vasar-röövlamelane (Bipalium kewense), aasia sämpsipelgas (Brachyponera chinensis), ooker-röövlamelane (Obama nungara), uus-guinea röövlamelane (Platydemus manokwari), hiidvapsik (Vespa mandarinia)

Samuti otsustati nimekirja lisada ka kaks liiki, millele anti kahe aastane üleminekuaeg, ehk nende keeld hakkab kehtima 7.08.2027. Nendeks on kanada kobras (Castor canadensis) ja mink ehk ameerika naarits (Neogale vison). Täieliku nimekirja võõrliikidest leiab SIIT.  

“Võõrliigid on ohtlikud, kuna hakkavad levides konkureerima kohalike liikidega nii toidu kui elupaiga pärast ning võivad lõpuks need sootuks hävitada. Samuti võivad nad olla kohalikele liikidele, ka inimesele, mürgised või patogeensed ehk haigusi tekitavad, või kanda edasi patogeene ja parasiite,” selgitab Linnamägi.  

Invasiivsed võõrliigid on elupaikade hävimise ja killustumise kõrval üks kõige olulisem liigirikkust vähendav tegur. On leitud, et 17. sajandil alguse saanud lindude väljasuremise põhjus on peaaegu 40% juhtudest olnud seotud võõrliikidega.  

Linnamäe sõnul võivad võõrliigid lisaks ökoloogilistele ohtudele põhjustada ka olulist majanduslikku kahju. “Arvestuslikult tekitavad võõrliigid majanduslikku kahju Euroopa Liidus 12 miljardit eurot aastas ning ning nende põhjustatud globaalne majanduskahju suureneb iga kümnendiga neljakordselt. Kuna võõrliikide tõrje on väga kulukas ja võib sageli olla lausa võimatu, on parimaks viisiks nende leviku ennetamine impordi- ja kaubanduspiirangutega.” 

Võõrliikide nimekirja lisamiseks koostatakse teadusandmetele põhinev riskihinnang, mis näitab liigi ohtlikust Euroopa Liidu loodusele. Samuti peab liik olema kogu Euroopa Liidu jaoks võõrliik ehk nimekirja ei saa kanda näiteks Eestis looduslikult elavat linaskit või Hispaaniast pärit küülikut, küll aga liike, mille looduslik levila on väljaspool Euroopa Liitu. 

Euroopa Liit uuendab regulaarselt invasiivsete võõrliikide nimekirja ning Kliimaministeerium koondab selleks eri osapoolte seisukohti. Esimene nimekiri hakkas kehtima 2016. aastal ja seda on uuendatud korduvalt.