Nii raske vaadata inimesi, kes käivad küür seljas ringi, sest nad on väsinud sellest koormast, väsinud olemast keegi, kes nad tegelikult pole, et et mitte saada inimestes pahameele osaliseks.
See on tohutu stress ja pinge inimese sees, mis lõpuks tapab.
Loomulikult on teatud asjad, mida tahaksime varjata, mis meile ka endile ei meeldi, aga see on nagu alkoholism. Selleks, et seda ravida pead kõigepealt probleemi tunnistama. Inimloomus pole teps mitte alati nii püha. Ja pealegi on see alati väga subjektiivne.
Kui Sinu suurim kohtumõistja, ehk Sinu südametunnistus ütleb, et teed valesti, oled valel teel, siis on aeg muutusteks. Tunnista oma olemust, tunnista, et oled teinud vigu ja tunnista, et tahad, et asjad muutuksid. Muutuvadki!
Meie topeltmoraaliga ühiskonnas ei tasu üldse mitte kuulata, mida keegi teine ütleb või mõtleb. Ütlevad ikka need, kes ise kõige patusemad on.
See, kes elab oma südame järgi, harmooniliselt kooskõlas iseendaga, ei lähe kellegi teise ellu surkima ja näpuga näitama. Ütlejad on ikka need, kes ei julge iseendale otsa vaadata ja oma probleemidega tegeleda. Las nemad jäävad, tuleb ka nende aeg…Kui Sa päevast päeva elad mõttega, et mida keegi arvab, siis lõpuks võid samahästi üldse mitte elada. Mis elu see on, kus Sa ei saa olla vaba, teha asju nii, nagu Sulle meeldib, julgelt väljendada oma tundeid ning emotsioone. Olla vang iseendas, jube! Sina ole lihtsalt Sina ise. Näita seda kaunist, mis on Sinu sees, sest iga inimene, kes julgeb olla tema ise on ilus. Ebatäiuslikkuses peituv täiuslikkus, mäletate?
Lubage inimestel endi ümber olla need, kes nad on. Ärge eeldage midagi, ärge oodake midagi, lihtsalt lubage neil olla. Armastage neid sellistena, nagu nad on ja mõistate üsna pea, et võite ka ise siin maailmas tunda end turvaliselt ja näidata oma tõelist mina. Ka rikkad nutavad, ka targad kahtlevad, ka kõige eeskujulikumad eksivad. Me oleme ju kõigest inimesed, täiuslikud oma ebatäiuses.
Olge hoitud.