Kui abielu lõpeb, ei ole see alati rahumeelne. Mõnikord võib lahkuminek olla valus, eriti kui üks pool jäetakse maha kellegi noorema pärast. Edith ja Jake olid abielus 37 aastat. Kui Jake armus oma noorde sekretäri, otsustas ta Edithist lahutada ja sundis naise nende ühiskodust lahkuma, et uus kaaslane saaks sinna sisse kolida. Kohtuotsuse alusel pidi Edith kodust lahkuma vaid kolme päevaga.
Esimesel päeval hakkas Edith rahulikult oma asju pakkima. Teisel päeval kutsus ta kolijad. Kolmandal päeval nautis ta küünlavalgel õhtusööki nende luksuslikus söögisaalis, süües krevette, kaaviari ja juues Chardonnay’d. Kuid enne lahkumist tegi ta midagi geniaalset: ta toppis krevettide kestad ja kaaviari ülejäägid kardinapuude aukudesse igas toas.
Jake ja tema uus partner kolisid majja ja nautisid esialgu elu. Kuid peagi hakkas majas levima kohutav hais, mida ei suutnud eemaldada ei koristajad, kahjuritõrje ega isegi põrandate vahetamine. Maja väärtus langes, sõbrad ei tahtnud külla tulla, koduabiline lahkus ja keegi ei soovinud seda enam osta.
Kuu aega hiljem, kui kõik katsed haisust vabanemiseks olid nurjunud, helistas Edith Jake’ile ja pakkus, et ostab maja tagasi – väga soodsa hinnaga. Jake, arvates, et Edith ei tea haisust midagi, nõustus. Maja müüdi Edithile hinnaga, mis oli kümnendik selle tegelikust väärtusest.
Kui Jake ja tema uus elukaaslane rõõmsalt kolisid, jälgis Edith rahulolevalt, kuidas kolimisfirma toimetas nende asjad minema – koos haisuga. See oli geeniuse kättemaks: Edith sai tagasi oma kodu, uue alguse ja südamerahu… ning Jake sai väärtusliku õppetunni.
