Naine ärkas keset ööd üles ja vanameest polnud tal kõrval.
Naine läks allkorrusele meest otsima, leiab teise köögilaua ääres istumas, kohvitass käes ja sügavates mõtetes.
Naine nägi, kuidas mees pühkis silmanurgast pisara ja lürpis suure lonksu kohvi sisse.
“Mis sul nüüd on?” küsis naine. “Miks sa siin keset ööd istud?”
Vanamees vaatas kohvitassi ja ütles: “Mäletad sa, kui me sõbrustasime 20 aastat tagasi ja sa olid siis vaid 16?”
“Jaa, küll ma mäletan!” vastas naine.
“Mäletad, kui su isa tabas meid armatsemast mu väikese Fiati tagaistmel?”
“Jaa, mäletan…” vastas naine ja istus mehe kõrvale.
Vanamees jätkas: “Mäletad sa, kui su isa püssi mulle näkku kinni surus ja teatas: “Kas sa viid mu tütre altari ette või ma saadan su vanglasse 20 aastaks???””
“Oi, küll ma seda kah mäletan!” vastas naine pehme häälega.
Vanamees pühkis ka teise pisara silmast ja ohkas: “Ma oleksin täna vanglast välja pääsenud….”
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
