Väljas on nii libe, et isegi pingviinid telliksid Uberi. Kõnniteed meenutavad pigem uisuväljakut kui jalakäijate rada. Ja siis, keset seda kaost, näen jalgrattureid, kes vuravad mööda nagu oleksid nad osa mingist salajasest libedate teede tsirkusest. Tõsiselt, kas need inimesed on sündinud rehvidega jalgade küljes või mis?
Kuidas on võimalik, et keegi julgeb sellises olukorras rattaga sõita? Nad liuglevad üle jäise asfaldi nagu oleks see midagi igapäevast. Ma ei saa aru, kas nad on hulljulged või lihtsalt hullud. Aga hea küll, kui nad suudavad seda teha, siis ilmselt on mõned nõksud, mis aitavad ka ülejäänud surelikel libedal teel püsti jääda.
Esiteks, vähenda kiirust. See on nagu elu aeglustamine – sa näed rohkem ja naudid vaadet, samal ajal kui sa ei libise teelt välja.
Teiseks, kurvides ole ettevaatlik. Kujuta ette, et sa oled James Bond tagaajamisstseenis – äge, kuid kontrollitud.
Kolmandaks, ristmikel ole ekstra tähelepanelik. See on nagu mäng ‘Frogger’, aga sa oled konn ja autod on veekogud.
Neljandaks, arvesta teiste liiklejatega. Mõtle autojuhtide peale kui rahututele kassidele – ettearvamatud ja alati valmis sulle ette hüppama.
Ja lõpetuseks, kvaliteetsed rehvid on su parimad sõbrad. Vali need hoolikalt, nagu sa valid Tinderis kohtingukaaslasi.
Aga ennekõike, pea meeles, et jalgrattaga libedal teel sõitmine nõuab lisaks oskustele ka rahulikku meelt. Kujuta ette, et sa oled zen-meister libedal asfaldil. Ole keskendunud ja usalda end.
Nii et, kokkuvõttes, kui sa tahad olla nagu need jalgratturid, kes libedal teel tantsivad nagu oleks see suvepäev, järgi neid nõuandeid ja ära unusta – isegi pingviinid libisevad vahel!