🌿Mõnikord jõuab inimene punkti, kus ta ei taha enam midagi tõestada. Mitte kellelegi. Mitte isegi iseendale. Ta lihtsalt istub, hingab ja mõistab – elu ei pea alati olema võitlus. Kõik ei pea olema mõistetud, parandatud ega kontrollitud. Mõned asjad on mõeldud vaid kogemiseks. Vahel ongi nii, et me kukume selleks, et mitte enam karta kukkuda. Me kaotame selle, millest oleme liiga tugevalt kinni hoidnud, et õppida, kuidas hoida lahti.
Elu ei ole pidev tõusmine – ta on rütm. On päevi, mil süda on täis valgust ja kõik tundub selge, ning päevi, mil sees on tühjus ja vaikne kurbus. Ja mõlemad on võrdselt pühad. Meid on õpetatud otsima ainult rõõmu, aga tegelikult on just valu see, mis avab ukse mõistmisele. Ilma varjuta ei näeks me kunagi valgust.
Mõtle hetkeks sellele, kuidas sa oled siia jõudnud. Kõik need inimesed, kes on tulnud ja läinud, kõik need valed ja õiged otsused – nad on sind vorminud. Mitte täiuslikuks, vaid päris inimeseks. Sa oled kõigi oma armide, segaduste ja unistuste summa. Ja selles on midagi erakordselt ilusat. Elu ei oota, et sa oleksid täiuslik – ta ootab, et sa oleksid kohal.
Sageli püüame kõike mõista, enne kui lubame endal tunda. Me küsime “miks” siis, kui peaksime lihtsalt olema. Aga elu mõte ei peitu alati selgitustes. Mõte võib olla selles, et sa õpid uuesti uskuma, isegi siis, kui oled korduvalt haiget saanud. Et sa julged avada südame, isegi kui maailm tundub külm. Et sa lubad endal naerda, isegi kui pisarad on veel kuivad.
Kõik, mis on sulle määratud, leiab sind – isegi siis, kui sa oled väsinud ja kahtled. Ja kõik, mis pole sinu jaoks, lahkub – isegi siis, kui sa klammerdud. See on universumi viis hoida tasakaalu. Armastus, rahu, selgus – need ei tule kunagi läbi sundimise, vaid lubamise. Sa ei pea tormama ega tõestama. Sa pead lihtsalt uskuma, et elu liigub sinu kasuks, isegi siis, kui tee tundub udune.
Vahel on suurim tarkus mitte teada, vaid usaldada. Mitte kontrollida, vaid lasta minna. Mitte otsida, vaid olla valmis vastu võtma. Me kõik oleme teel – mõni samm eespool, mõni alles alguses, aga kõik samas suunas: tagasi enda juurde.
Ja võib-olla ongi see elu tõeline tähendus – mitte otsida täiuslikku õnne, vaid õppida olema rahus ka siis, kui kõik on ebatäiuslik. Sest rahu ei tule sellest, mis sul on, vaid sellest, et sa oled lõpuks nõus iseendaga.
Sõnum sulle: Ära karda vaikust, ära karda tühjust. Just seal sünnib uus algus. Sa oled täpselt seal, kus pead olema – isegi siis, kui sa veel ei mõista miks.
✨ Iga toetus, olgu suur või väike, on minu jaoks väga oluline – see annab märku, et see, mida loon, läheb kellelegi päriselt korda.🙏 Toeta siin 👉 Toeta minu tööd – aitäh, et oled kaasas!💖
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
