Mõnikord ei murra meid mitte üks konkreetne sündmus, vaid see pikk ajavahe pärast seda. See, kui elu läheb edasi täpselt samas tempos, samal ajal kui sinu sees on kõik nihkes. Päevad saavad nimed, kuupäevad vahetuvad, inimesed räägivad tavalisest, ja sina õpid selles kõiges osalema, kuigi tunned, et oled kuskil sammu võrra taga. Nagu vaataksid oma elu läbi klaasi – kohal, aga mitte päriselt sees.
On väsimus, mida uni ei paranda. Mitte füüsiline, vaid see, mis tekib pidevast enda koos hoidmisest. Sellest, et sa oled pidanud olema mõistlik, rahulik, arusaav ka siis, kui sees oleks tahtnud karjuda või lihtsalt kaduda mõneks ajaks. Sa ei tahtnud olla koormaks. Sa ei osanud küsida. Ja nii said sinust inimene, kes saab alati hakkama, isegi siis, kui enam ei jaksa.
Sageli ei märka keegi neid vaikseid võite. Seda, et sa tulid täna voodist välja. Et sa vastasid sõnumile, kuigi süda oli raske. Et sa naeratasid, kuigi sees oli tühi. Maailm kipub aplodeerima suurtele saavutustele, aga jätab märkamata need hetked, kus inimene otsustab mitte alla anda, ilma et keegi seda paluks või näeks. Ometi just seal sünnib tõeline tugevus.
Kui sa tunned, et oled muutunud vaiksemaks, sügavamaks, ettevaatlikumaks, siis tea – see ei tähenda, et sa oleksid kadumas. See tähendab, et sa oled õppinud tundma elu teist kihti. Seda, kus rõõm ei ole alati vali ja lootus ei hüppa, vaid istub vaikselt su kõrval ja ootab, kuni sa oled valmis teda taas märkama. Ka see on elus olemine.
Sa ei pea täna ennast parandama. Sa ei pea olema inspireeriv ega motiveeritud. Sa ei pea teadma, kuhu täpselt teel oled. Piisab sellest, et sa oled aus enda vastu. Et sa tunnistad oma väsimust, oma igatsust, oma segadust. Need ei tee sind nõrgaks. Need teevad sind päriseks.
Ja kui keegi pole täna sulle öelnud, siis lase mul seda teha: sa ei ole liiga palju. Sa ei ole liiga tundlik. Sa ei ole katki. Sa oled inimene, kes on pidanud palju läbi elama ja on sellest hoolimata alles. Iga päev, mil sa jätkad, on märk sisemisest julgusest, isegi kui see julgus tundub habras.
Kui see tekst sind kõnetab, siis jää hetkeks seisma. Hinga. Pane käsi rinnale ja tunne, et süda ikka tuksub. Mõnikord ei ole edasiminek nähtav. Mõnikord on see lihtsalt otsus jääda. Ja see otsus on juba piisav.
Ole endaga täna õrn. Ka vaikselt elamine on elamine.
Olge hoitud.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
