Miks naised ütlevad “ma armastan sind” enne, kui mees seda teeb?

Armastuse kolm sõna – “ma armastan sind” – võivad tunduda lihtsad, kuid nende taga peitub tohutu kaal. Huvitaval kombel on paljudes suhetes just naised need, kes ütlevad need sõnad esimesena. See ei tähenda, et nad armuksid kiiremini või tunneksid tugevamalt; pigem peegeldab see, kuidas naised tajuvad ja väljendavad emotsioone.

Naistel on sageli sügavam kontakt oma tunnete ja sisemaailmaga. Nad ei karda tundeid nimetada, sest nad mõistavad, et sõnad loovad sidemeid ja aitavad suhteid kasvada. Kui naine ütleb “ma armastan sind” esimesena, ei tähenda see nõrkust ega liigset kiirustamist, vaid hoopis sisemist küpsust – valmisolekut olla aus, haavatav ja siiras.

Paljud mehed, vastupidi, kaaluvad neid sõnu kaua. Mitte tingimata seetõttu, et nad ei tunne sama, vaid sest neile on õpetatud, et tunded tuleb hoida kontrolli all. Meeste jaoks on “ma armastan sind” sageli punkt, mitte algus – hetk, mil nad tunnevad, et peavad olema täiesti kindlad. Naise jaoks on see aga loomulik samm tunde väljendamisel, mitte lõplik otsus.

Ka sotsioloogiliselt on naistel kergem emotsioone verbaliseerida. Nad on harjunud rääkima oma tunnetest, arutama suhteid ja analüüsima südameasju. Mehed kipuvad pigem tegudega näitama, mida nad tunnevad – läbi hoolitsuse, toega või vaikse kohaloluga.

Kui naine ütleb “ma armastan sind” enne meest, ei ole see märk kannatamatusest, vaid julgusest. Ta võtab riski, et tema tunded ei pruugi olla kohe vastatud, kuid teeb seda siiski, sest ta hindab ausust rohkem kui kindlustunnet. See on sügav usaldus iseenda ja teise vastu.

Armastus ei ole võidujooks, kus loeb, kes ütleb esimesena. See on dialoog kahe inimese vahel, kelle tempo võib olla erinev. Naise varasem “ma armastan sind” võib olla kutse, mitte surve – kutse avada süda ja luua side, mis põhineb aususel, mitte ootustel.

Kui mees vastab omal ajal, siis mitte seepärast, et ta varem ei tundnud, vaid sest tal oli vaja veidi rohkem ruumi oma tunnete mõistmiseks. Ja just see erinevus teebki armastuse nii inimlikuks – et me kõik jõuame selleni omas tempos.