Miks kogunevad noored avalikes kohtades ja millal peaks sekkuma?

Inimeste, sh noorte kogunemine avalikesse kohtadesse ja tegevusteks, mis neid seovad ja ühendavad, on loomulik nähtus. Noored tahavad olla omaealistega koos ning vajavad tegevusi, mis neid ühendaks. Positiivsed emotsioonid, kuuluvustunne, ühised mälestused ja lood, mida rääkida, on osa põhjustest, mis neid taas ja taas kokku toovad, selgitab SKA laste heaolu osakonna mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) teenuseomanik Triin Hermann.

Noorte kogunemised ei kätke endas ilmtingimata riskikäitumist ega ohtlikkust, kuid selles osas tuleb olla tähelepanelik. Eriti siis, kui on alust arvata või näha, et noored on tarvitanud või tarvitavad alkoholi või muid uimasteid. Avalikus ruumis riskikäitumise korral – olgu see alkoholi tarvitamine, agressiivsus või ohtlik riskijulgus – tuleb vahetult sekkuda. Grupis olles ja aineid tarvitades võib noorte pidurdussüsteem ja eneseregulatsioon olla häirunud või koguni puudulik, mistõttu on traagiliste sündmuste risk väga kõrge.

Miks noored riskikäitumisega avalikus ruumis tegelevad, võib üldistatult vastata kahel viisil:

1) puudub parem alternatiiv oma aja sisustamiseks;
2) grupikuuluvuse tunne viib neid sinna uuesti ja uuesti.

Selle taga võivad, aga ei pruugi, peituda sügavamad kriisid ja probleemid. Tasub meeles pidada, et isegi kui osa noori grupis tegeleb riskikäitumisega, leidub samas seltskonnas ka neid, kes ise ohtlikus tegevuses aktiivselt ei osale, kuid on kaasas. Neid noori ei tohi märkamata jätta kui räägitakse sekkumisest, vaatamata sellele, et nad ei ole veel otseselt millegagi seotud.

Kuigi avalikku ruumi on üle Eesti tekkinud mitmeid ühiskasutatavaid vaba aja veetmise alasid (välijõusaalid, ronimis- ja mänguväljakud), on näiteks Tallinna kesklinnas neid vähem. Teiseks unustatakse vahel ära, et kui puudub varasem kogemus, eeskuju, suunamine ning avatud kaasamine, siis noortel on iseseisvalt keeruline uute lahenduste ja võimaluste kasutamise peale tulla. Väljas liikudes võib näha, et lisaks noortele, on erinevas vanuserühmas inimesi, kes avalikesse kohtadesse – bussipeatused, pargipingid, parklad, puude salud, kaupluste lähiümbrus oma aega seltskonnas ning paraku sageli alkoholi saatel viitma kogunevad. Nemadki loovad aja veetmise eeskujusid noortele. Seega ei ole noorte avalikes kohtades kogunemine ning riskikäitumise viljelemine ühe kindla lahendusega probleem, vaid väga mitmekihiline, millele kõigele tuleb mitmel tasandil tähelepanu pöörata.

Märgata ning reageerida aga saavad ja peavad kõik inimesed, kes moel või teisel selliste kogunemistega kokku puutuvad. Kui sa parajasti jalutad kas üksi või oma tuttavatega ning märkad käest ära minema kippuvat noorte kogunemist, siis teavita sellest 112. Politseil on võimalus minna noortega vestlema, et selgitada välja olukord, suunata noori ning maandada riske.

Kuid veelgi tähtsam on ikkagi ennetus. Lapsevanemana või lähedasena tunne huvi noore tegemiste sõbralikult vastu ning paku talle teinekord võimalusi uute ja positiivsete tegevuste proovimiseks vabal ajal. Kui oled ise noor ja käid sellistel kogunemistel või tead kedagi, kes käib, siis ole endale ja teistele eeskujuks ning minge sõpradega nt välijõusaali trenni tegema.

Kui selgub, et laps tarbib alkoholi või narkootikume

Esimese hooga tuleb keskenduda oma emotsioonide reguleerimisele. Pettumus, hirm, lootusetus, viha ja häbi on loomulikud lapsevanema tunded. Iga üks neist tunnetest on iseseisvalt juba väga tugev, rääkimata siis kogumina nende laviini alla sattumisest. Noorte aju areng hõlmab piiride katsetamist ja põnevuse otsimist, kuid eneseregulatsioon ja analüütiline mõtlemine on veel kujunemisjärgus. See tähendab, et isegi kui politsei võtab sinuga ühendust ja kuuled, et su laps on kuskil avalikus pargis alkoholijoobes ning vajab järele tulemist, siis see ilmtingimata ei tähenda veel, et midagi on lõplikult halvasti ja ees ootavad rasked ajad. Üks vahejuhtum ei tähenda automaatselt, et kõik on halvasti, kuid see on oluline hetk ausaks ja kainet analüüsi soodustavaks vestluseks.

Millal otsida professionaalset abi? Millised märgid viitavad, et olukord on tõsisem?

Abi tasub otsida kohe, kui kontakt noorega on katkenud või suhtlus on valdavalt negatiivse fooniga. Kui tunned kas lapsevanema, lähedase või noorena, et asjad ei toimi sinu jaoks, suhetes või laiemalt oma elus ja sul ei õnnestu vaatamata pingutustele iseseisvalt muutust tuua. Samuti siis, kui noore tegevused ja seltskond on peamiselt seotud ühe või teise riskikäitumisega. Need võivad viidata sellele, et noore eakohane areng on kas takistatud või ohus ning selle toetamiseks tuleb aktiivselt ja sihipäraselt sekkuda.

Kiiret nõu ja tuge saab sotsiaalkindlustusameti lasteabi telefonil 116 111 või pöördudes kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialisti poole. Samamoodi leiab palju kasulikku lugemist ja praktilisi nõuandeid nii noortele, lapsevanematele kui spetsialistidele veebilehtedelt www.lasteabi.ee ja www.tarkvanem.ee.