Peab oskama kuulata oma keha ning mõistma, et vahepeal on mõistlik asjad sinnapaika jätta ja endale mõelda.
Su keha annab alla. Stressist ja ületöötamisest annab sageli märku keha ise. Kui sul on peavalu, pidev väsimus ja jõuetus midagi teha, ent sa ikka sunnid end takka, on tegelikult aeg puhata. Psühholoogiadoktor Stephanie Sarkis kirjutab, et sageli on ületöötanud inimestel raske või peaaegu võimatu hommikuti ärgata ja ainult ülima tahtejõuga õnnestub end teki alt välja saada.
Sarkis märgib, et kuigi inimene ise usub, et ta võib ka väsinu ja kurnatuna palju saavutada ning jätkab tegutsemist, on see pikas perspektiivis nii vaimsele kui füüsilisele tervisele halb.
Sa teed hooletusvigu. Kuigi esmapilgul võib sulle tunduda, et oled produktiivne ja asjalik, selgub hiljem, et oled teinud kummalisi lohakusvigu, mis pole sulle muidu omased. See ei anna märku sellest, et sa oled kehv töötaja, vaid pigem sellest, et oled väsinud ja vajad puhkust.
On oluline meeles pidada, et kui veab, on su tehtud vead tähtsusetud, ent paraku võib väsimusest ja tähelepanematusest teha ka suuri prohmakaid, mille klaarimine võib kaua aega võtta.
Sa pole motiveeritud. Kui tead, et sul on midagi põnevat juhtumas, ent ei suuda sellest kuidagi vaimustuda, võib see olla märk emotsionaalsest väsimusest.
Sa ei suuda keskenduda. Kui su tööpäevad mööduvad unistades ja sotsiaalmeedias ringi vaadates, võib seegi olla viide vaimsele kurnatusele. Kui sa teed tööd, mida üldjuhul armastad, ent nüüd kipub su mõte rändama ja sa tunned, et ei suuda keskenduda, on aeg puhata.
Sa ei huvitu töökaaslastest. Töökaaslastega lävimine moodustab üsna suure osa inimese tööelust ja kui sa märkad, et oled sellest tüdinenud või eelistad omaette nokitseda, võib ka see olla märk, et oled väsinud ja vajad puhkust. Seda eriti juhul, kui muidu oled seltskonnalõvi ja hea meelega veedad kolleegidega aega.
Su perekond märkab muutusi. Kindlasti ei tasu tähelepanuta jätta seda, kui su pere ja sõbrad viitavad, et sinus on midagi teistmoodi. Sarkis kirjutab, et selleks võivad olla pealtnäha tähtsusetud muudatused, näiteks söögiharjumused või üldised tegevused päeva jooksul. Usalda oma lähedasi, sest nemad võivad sind mõnikord paremini tunda kui sa ise.
Stressirohke töö on piisav põhjus, et ennast põhjalikult tundma õppida. Sea endale piirid, millest sa üle ei astu, ja julge võtta puhkust. Kas või mõni päev töölt äraolemist võib enesetunde palju paremaks teha ning sa naased kontorisse puhanuma ja motiveeritumana.
LEIE AEGA ISEENDALE!