Meie enesekindlus ei kasva, kui püüame teisi oma sõnadega alandada…

Meie enesekindlus ja sisemine rahu ei kasva sellest, kui me püüame teiste arvelt ennast tõsta. Taga rääkimine, kuigi võib hetkeks anda vale tunnetuse tugevusest, ei muuda meid tõeliselt tugevaks ega kindlaks. Tegelikult ei ole see muud kui märk meie enda ebakindlusest ja madalast enesehinnangust. Kui püüame ennast õnnelikumaks muuta, kurvastades või alandades teisi, siis saavutame vaid pindmise rahulolu, mis ei too kaasa sügavat või kestvat õnne.

Me ei saa tõeliselt targemaks, kui vähendame teiste väärtust nende väheste teadmistest või puudustest rääkimise kaudu. Targus ei seisne mitte ainult teadmiste kogumises, vaid ka arusaamises ja lugupidamises teiste teadmiste vastu. Kui me nimetame teisi lollideks, näitame sellega lihtsalt meie enda suutmatust mõista ja hinnata nende seisukohti või arvamusi, ja see ei lisa meie enda tarkusele midagi.

Klišeelikult öeldes, ei muuda meid ilusamaks see, kui me naerame või kritiseerime teiste välimust. Ilus olemine ei ole lihtsalt välise välimuse küsimus; see on tihedalt seotud enesehinnangu, austuse ja armastusega enda vastu. Kui keskendume pidevalt teiste väljanägemise või omaduste negatiivsetele külgedele, näitame tegelikult, et meil puudub enda suhtes tõeline rahulolu ja enesehinnang.

Samamoodi ei saa me tõeliselt tugevaks, kui üritame näidata teisi nõrkadena. Tõeline tugevus seisneb oskuses toetada teisi ja arvestada nende tugevusi ja nõrkusi, mitte neid kritiseerida või alandada. Kui me püüame tõsta oma enda enesehinnangut teiste nõrkuste esitlemise kaudu, jääb meie tugevus ainult pinnapealseks ja ei kätke endas tõelist vastupidavust või väärikust.

<

Lõpuks, meie kehaga rahu saavutamine ei ole seotud teiste kehade pilkamisega. Meie keha on meie enda hoolitsuse ja armastuse peegel, mitte teiste kriitika objekt. Kui me keskendume teiste kritiseerimisele, ei paranda me oma keha ega muuda oma elu kvaliteeti; me vaid avame ukse pidevale ebamugavusele ja rahulolematusele enda ja teiste vahel.

Me ei saa suurendada oma väärtust ega saavutusi, püüdes teisi pisendada või vähendada nende saavutusi. Tõeline suurus peitub meie võimes näha ja toetada teiste tugevusi, väärtustada neid ja teha koostööd, mitte konkurentsi kaudu. Kui me keskendume teiste kõrgemaks tõstmisele ja enda väiksemaks tegemisele, loome keskkonna, kus kõik saavad kasu, ning meie enda enesetunne ja enesekindlus kasvavad tõeliselt ja kestvalt.