“Me oleme need, mida me mõtleme. Kõik, mis me oleme, saab alguse meie mõtetest. Oma mõtetega loome maailma.” See ütlus kajastab ideed, et inimese mõistus on kõige alus. Meie mõtted, olgu need siis teadlikud või alateadlikud, mõjutavad otseselt meie käitumist, tundeid ja lõpuks ka elu trajektoori.
Mõte, et “oma mõtetega loome maailma,” viitab sellele, et meie sisemine maailm—meie veendumused, hoiakud ja eelarvamused—kujundavad meie tajutavat reaalsust.
See idee on kesksel kohal ka kaasaegses psühholoogias. Näiteks kognitiivne käitumisteraapia (KKT), mis on üks levinumaid teraapia vorme, põhineb mõttel, et mõtete muutmine võib aidata muuta tundeid ja käitumist. KKT õpetab, et negatiivsed automaatsed mõtted võivad põhjustada ja süvendada depressiooni, ärevust ning muid psüühilisi häireid.
Terapeutilise protsessi kaudu õpivad inimesed oma mõtteid tuvastama, nendega vaidlema ja neid positiivsemate ja realistlikumate vastu vahetama.
Filosoofiline ja spirituaalne vaatenurk mõtete ja reaalsuse suhtele ulatub kaugemale isiklikest veendumustest, pakkudes universaalsemat perspektiivi. Näiteks idamaistes filosoofiates, nagu hinduism ja budism, peetakse mõtteid illusoorsuse loojaks, mis võivad meid vaimselt siduda või vabastada.
Budismis räägitakse sageli sellest, kuidas meele vabastamine kinnisideedest ja illusioonidest võib tuua kaasa valgustatuse—seisundi, kus indiviid mõistab reaalsust sellisena, nagu see tõeliselt on, vaba igasugusest meeleline moonutusest.
Lõpuks, see mõtete jõu kontseptsioon kutsub meid üles mõtlema, kui oluline on olla teadlik oma mõtetest ja nende mõjust meie igapäevaelule ja laiemalt kogu ühiskonnale.
See julgustab meid olema oma mõtlemises kohal ja teadlik, mõistmaks paremini, kuidas meie sisemaailm kujundab meie välist reaalsust.
Seega, Buddha sõnad “Oma mõtetega loome maailma” kutsuvad meid üles mitte ainult mõtlema, vaid mõtlema targalt, teadlikult ja kaastundlikult, sest just selline mõtlemine loob maailma, milles soovime elada.