Statistikaameti andmetel kasvas SKP teises kvartalis aastaga 0,9% ja võrreldes esimese kvartaliga 0,6%. Lühiajaliselt on majanduskasvu kergitanud tarbimise tugevnemine, kuid pidurdanud ebakindel väliskeskkond.
Võrreldes esimese kvartaliga suurenes teises kvartalis nii era- kui ka valitsemissektori tarbimine. Eratarbimise kasvu taga oli vähemalt osaliselt juulikuus toimunud käibemaksu tõus, mille tõttu nägime kevadel mõnevõrra suuremat jaemüügi mahtu, sest osasid tooteid sooviti ilmselt soetada enne maksutõusu. Juulis aga jaemüük nõrgenes taas. Investeeringud ja eksport vähenesid teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga. Ekspordi languse taga oli tõenäoliselt kaubanduspiirangute kartusest tingitud ebakindlus. Investeeringute langus tulenes ehitusest, kuid selline hüplikkus kvartalite vahel on tavapärane.
Tegevusalade vaates andis majandusele teises kvartalis üsna suure tõuke energiasektor, mille tugev kasv ei paista aga välja energiatootmise mahust. Samas oleks võinud tööstustoodangu kasvu põhjal oodata töötleva tööstuse tugevamat tõusu. Suur mõju majanduskasvule tuli ka tootemaksudest, mida võib seostada tarbimisega enne käibemaksutõusu. Majandus kasvas neto-tootemaksude mõju arvestamata aastaga püsihinnas vaid 0,3%.
Majandusnäitajate laiemat komplekti vaadates on majanduse olukord viimase aasta jooksul paranenud. Teises kvartalis olid nii eksport kui ka eratarbimine suuremad kui aasta varem ja investeeringud olid laias laastus eelmise aasta tasemel. Tööstussektori käive suurenes eelmisel aastal eeskätt euroala turgudel, mis näitab, et ettevõtted on leidnud uusi partnereid ja ekspordi sihtkohti. Ka tööstussektori eksport euroalavälistesse riikidesse paranes eelmise aasta lõpus. Selle aasta alguses oli aga tööstuses näha tagasilööke, mida võib seostada ebakindlusega kaubanduspiirangute suhtes. Teise kvartali lõpus oli tööstustoodangu maht laias laastus samal tasemel nagu eelmise aasta lõpus ehk uut sügavat langust siiski toimunud ei ole. Ettevõtete ootused lähikuude vaates on aga muutunud pessimistlikumaks, peegeldades välisturgudel valitsevat ebakindlust.
Laias laastus peaksime edaspidi siiski nägema majanduse järkjärgulist tugevnemist. Kaitsekulutuste kasv kogu Euroopas peaks suurendama nõudlust tööstustoodangu järele ja see aitab tasakaalustada kaubanduspiirangute põhjustatud ebakindluse mõju. Samuti on viimastel aastatel tugevnenud ostujõud, mistõttu peaks normaliseeruma ka Eesti inimeste ja ettevõtete nõudlus teenuste ja kaupade järele. Sellest annab juba tunnistust üsna tugevaks muutunud laenukasv.
Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 23. septembril.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
